Lasteaia juhataja ja mitmed teised töötajad on kohtu all seoses lapselt vabaduse võtmise ja väärkohtlemisega. Asja kohtuprotsess peaks algama sel nädalal. Kõik eitavad oma süüd.

Juhtum puudutab 2018. aastal Lapimaa lasteaias toimunud sündmusi. Yle MOT on kohtuavaldust näinud. Selles väidetakse, et töötajad kasutasid lapse suhtes vägivalda mitmes erinevas olukorras. Laps oli sündmuste toimumise ajal 5-aastane.

Lapse ema esitas lasteaia töötajate peale kuriteoteate aastal 2021. Politsei aga eeluurimist läbi ei viinud, kuna nende sõnul polnud alust kahtlustada kuritegusid.

Lapse ema on ise kriminaalmenetlust ajanud nn teisese süüdistusõigusega. Seda saab kasutada juhtudel, kui politsei või prokurör ei vii asja edasi.

See on üsna haruldane, sest kriminaalmenetluse ise juhtimine on töömahukas ja sellega kaasnevad rahalised riskid. Ema on kasutanud advokaadi abi.

Kirjalike tõenditena on muu hulgas sissekanded lasteaia vaatlusvihikus.

Üks kohtusse kutsututest on vahepeal tõusnud teise linna koolieelse hariduse direktoriks. Sündmuste toimumise ajal töötas ta lasteaias eriõpetajana.

Üks väidetav vägivaldne olukord sai alguse sellest, et laps viidi voodisse puhkama vastu tema tahtmist.

Kohtuavalduse kohaselt sundis toona eripedagoogina töötanud naine koos teise õpetajaga last umbes 30 minutiks voodisse jääma. Seda tehti kinni hoides.

Kinnipidamise olukorras tegi laps endale haiget, lüües pead vastu voodi külge.

Olukorras üritas laps põgeneda ja sülitada, kui teine ​​olukorda kaasatud õpetaja hoidis lapse näo ees tekki ja patja, seisab kohtuavalduses.

Teine väidetav vägivaldne olukord sai alguse sellest, et praeguse koolieelse hariduse direktori kabinetis viskas laps Legosid. Ta palus lapsel lahkuda. Sellest sai alguse ligi kaks tundi kestnud olukord, mille käigus kohtuavalduse kohaselt koges laps kinnipidamisele vastupanu osutades füüsilist vägivalda.

Kinnipidamisel osales lasteaia juhataja, kes töötas ka õpetajana.

Kaebuses tuuakse välja veel mitmed väidetavad vägivalla- ja vabaduse võtmise olukorrad.

Lapsel oli lasteaias eritoetusvajadus. Lasteaed oli saanud väljastpoolt abi ja juhiseid lapsega töötamiseks. Hiljem avastati lapsel autismispektri häired.

Praegune koolieelse hariduse direktor ütleb MOT-ile, et peab süüdistusi alusetuks, kuid intervjuud anda ei soovi.

Kuna asi on pooleli ja kohtuotsust veel ei ole, ei saa ma rohkem kommenteerida. Pean end süütuks ja vaatame nüüd kohtu otsust, märgib ta.

Koolieelse hariduse direktor saatis aga MOT-ile vastuse, mille ta kohtule andis.

Tema sõnul oli laps esimeses olukorras keeldunud allumast õdede palvele voodisse jääda ja puhata. Pärast seda tuli last vägivaldse käitumise tõttu lühiajaliselt kinni pidada, et kaitsta hooldajaid ja last ennast.

Teises olukorras oli süüdistatava sõnul tegemist lapse nö hoidmisasendis hoidmisega, kus laps on täiskasvanu süles põrandal. Kohtualuse väitel oli põhjuseks lapse kahetunnine „mürgel”, mille jooksul ta oli sõnakuulmatu ja rikkus lasteaia rahu.

Ema ja koolieelse hariduse direktori seisukohad lähevad järsult lahku selles osas, kui vajalik oli lapse kinni hoidmine. Süüdistatav peab seda vajalikuks. Samas ei käitunud laps ema sõnul selliselt, kus ta oleks olnud vahetuks ohuks endale või teistele.

Praegusele koolieelse hariduse direktorile nõutakse karistust ka lapselt vabaduse võtmise eest. Ühes olukorras olevat ta lapse viinud „karukoopaks” kutsutud invatualetti.

Seejärel hoidis ta väidetavalt ust kinni, kui laps üritas välja pääseda. Lukustamise põhjuseks oli lapse soovimatu käitumine.

Koolieelse hariduse direktori sõnul pidi ta lapse „karukoopasse” viima, kuna ta oli löönud teist last. Ta ütleb, et viis lapse üsna ruttu sealt minema, kuna laps „ei rahunenud seal, st ei toimunud soovitud muutust käitumises”.

Invatualetti ehitatud karukoobast kirjeldab ta kui „majakese moodi” ja sobivat ruumi lapse rahunemiseks. Tema sõnul ruumi WC-na ei kasutatud.

Lasteaia direktor juhtumit ei kommenteerinud.

Kõnealuse paikkonna lasteaedade tegevuse juhataja sõnul on juhtum töötajate jaoks väga kurb. Ta ütleb, et toetab täielikult töötajaid ega kahtlusta, et nad on toime pannud mingeid kuritegusid.

Protsess peaks Lapimaa kohtus algama neljapäeval.