Soome Moskva saatkonna tänavusel, 2023. aastal tellitud küsitluse järgi suhtub Soome positiivselt vaid kolmandik venelastest, aasta tagasi tundsid samamoodi umbes pooled vastanutest. Teadlaste hinnangul seletab Soome maine nõrgenemist NATO liikmelisuse negatiivne käsitlus Venemaa meedias. Kõige positiivsemalt suhtuvad Soome vene noored.
Alates 2017. aastast on Soome välisministeerium Venemaal arvamusuuringuid läbi viinud vähemalt iga kahe aasta tagant, viimati aastal 2022. Uuring uurib muu hulgas arusaamu Soomest ning Soome ja Venemaa suhteid. Tänavune uuring oli järjekorras viies ning selle andmed koguti juulis. Uuringu läbiviimisega tegeles Soome Moskva saatkonna tellimusel uurimisinstituut Levada. Uuringus osales 1629 täiskasvanut üle Venemaa.
Tulemuste järgi suhtub Soome positiivselt 37% venelastest, samal ajal kui 2022. aastal arvas nii 51% ja üle-eelmisel aastal 68% vastajatest. Küsitluse noorimast, ehk 18–24-aastastest vastajate grupist ütleb 54%, et suhtub Soomesse endiselt positiivselt. Sellega nõustub vaid 27% üle 55-aastastest.
Kõiki vastajaid arvesse võttes suhtub Soome negatiivselt 28% (2022. aastal 22% ja 2021. aastal 6%). Tervelt 35% vastanutest ei oska oma seisukohta väljendada, mis on vähemalt osaliselt seletatav uuringu geograafilise ulatusega; isiklikud kogemused seoses Soomega on seda harvemad, mida kaugemal piirist elatakse. Moskvalaste vastused on küsitluse materjalist eristatavad. Neist 48% suhtub Soome positiivselt, 40% negatiivselt ja 12% ei oska oma arvamust avaldada.
Soome ja Venemaa suhteid peetakse jahedaks, NATO-s nähakse ohtu
61% küsitlusele vastanutest peab Soome ja Venemaa suhteid külmaks, pingeliseks või vaenulikuks (2022. aastal 51%). 36% vastanutest peab Soome NATO liikmelisust Venemaale üsna suureks ohuks, 32% aga väikeseks. 21% arvab, et Soome liikmelisus ei kujuta endast mingit ohtu.
40% kõigist vastajatest ütleb, et NATO liikmelisus on nende ettekujutust Soomest negatiivselt mõjutanud. 55% arvab, et sellel pole olnud mingit mõju. Vaid 58% kõigist vastajatest võis aga kindlalt väita, et Soome on saanud NATO liikmeks. See viitab sellele, et teemakäsitlus on Venemaa meedias järk-järgult vähenenud.
Küsides tegurite kohta, mis vastajate arvates Soome ja Venemaa suhteid veelgi nõrgendavad, mainib 54% võimalikke NATO baase Soome territooriumil, 15% Euroopa Liidu sanktsioonide karmistamist ja 10% piiriületuse piirangute pikendamist. 20% ei oska ühtegi autorit nimetada.
Venemaa välisministeeriumi arvamusuuringutes on traditsiooniliselt selgitatud ka venelaste arusaamu talvesõjast. 49% Venemaa täiskasvanutest ütleb, et tunnevad sõja ajalugu üsna hästi või üldjoontes, mis on kooskõlas eelmiste aastate tulemustega. 38% vastanutest peab sõja põhjuseks Nõukogude Liidu vajadust nihutada piir Leningradist kaugemale ning 34% peab põhjuseks Soomest tulenevat sõjalist ohtu. 7% peab põhjuseks Stalini vallutuspoliitikat.
Eelmise, 2022. aasta uuringus selgus, et pärast Venemaa tungimist Ukrainasse suurenes varasemate aastatega võrreldes ka nende venelaste arv, kes pidasid talvesõda õigustatuks. Talvesõja ajaloo tundjatest peab praegu sõda õigustatuks 51% vastanutest, eelmisel aastal arvas nii 50% ja aastal 2021 35%. 67% vastajatest on aga seisukohal, et Talvesõda ei mõjuta nende ettekujutust Soomest tänapäeval. 20% ütleb, et sõjal on negatiivne mõju (14% 2022. aasta uuringus).
Arusaamad Soome ühiskonnast endiselt positiivsed, Ville Haapasalo tuntuim soomlane
Üldpildid Soomest ja soomlusest on üles ehitatud aastakümnete jooksul ja muutuvad aeglasemalt. Soomet seostatakse endiselt looduse ja „põhjaga” (34% vastanutest) ning arengu ja heaoluga (15%), aga üha enam ka geopoliitika ja NATOga (15%).
Soome ühiskonna kirjeldamisel mainitakse kõrget elatustaset (22%), demokraatiat (14%) ja vabadust (13%). Seevastu peab Soome ühiskonda suletuks 16% vastanutest, samal ajal kui eelmisel aastal arvas nii vaid 7%. 31% vastanutest ei oska kirjeldada Soome ühiskonda.
Venelaste jaoks on Soomes huvitavamad loodus (37%), turism ja ostlemine (17%) ning kultuur (16%). Turismi ja puhkamist nimetab Soome puhul aga esimese asjana vaid 7% venelastest.
Küsitluse järgi on Venemaa tuntuim soomlane näitleja Ville Haapasalo, keda tunneb nagu eelmiselgi aastal 20% venelastest. Mannerheimi mainib 13% vastajatest ja võidusõitjat Mika Häkkineni 12%. Järgmistel kohtadel on Tove Jansson (9%), Kimi Räikkönen (8%), Sibelius (5%), Ville Valo (4%) ja Urho Kekkonen (3%). Uuringu järgi tunneb president Sauli Niinistöt ja ekspeaminister Sanna Marini nimepidi ära vaid 2% Venemaa täiskasvanutest ning 1% oskab nimetada peaminister Petteri Orpot. Kogu Venemaal ei tunne 59% vastajatest (Moskvas 37%) ühtegi soomlast ära.
Taustainfo
Uuringu viis Soome Moskva saatkonna tellimusel läbi sõltumatu uurimisinstituut Levada, mille Venemaa justiitsministeerium on lisanud nn välisagentide registrisse. 2023. aasta juulis vastas küsitlusele kokku 1629 täiskasvanut Venemaa 57 piirkonna 141 asustuskeskuses. Küsitluse veamäär on 3,4%.
8% küsitlusele vastanutest ütleb, et on vähemalt korra Soomes käinud. Kolmandik vastanutest sooviks kunagi riiki külastada. 7% vastanutest oleks valmis võimaluse avanedes asuma alaliselt elama Soome (2022. aastal 9% ja 2021. aastal 19%).
Levada keskuse hinnangul on Venemaa suhtumise halvenemist Soome suhtes enim mõjutanud Soome otsus liituda NATO-ga ja teema negatiivne käsitlemine Venemaa meedias. Levada väitel võib algpõhjuseks pidada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja sellele järgnenud üldist läänevaenulikkust Venemaal. Soome viisa- ja sissesõidupiirangud venelastele selgitavad suhtumise muutumist Venemaa kui terviku mastaabis vähem, kuid Levada keskuse hinnangul võib piirangute mõju olla regionaalselt märkimisväärne, eriti Loode-Venemaal Soome piiri lähedal. Üleriigilise küsitluse vastuseid koguti ka Loode-Venemaal, kuid regiooni valim ei ole piisav, et jagada andmeid kogu Venemaa kohta. Sel aastal välisministeerium eraldi suuremat uuringut Loode-Venemaal Peterburi peakonsulaadi sulgemise tõttu ei teinud.
