Soome ja USA kahepoolse DCA lepingu ametlik kavand on valmis, edastab Helsingin Sanomat.
Helsingin Sanomate andmetel hakkab Soome parlament lepingut arutama võib-olla novembri lõpus.
Riigid on pidanud läbirääkimisi DCA lepingu üle alates 2022. aasta augustist. Valitsusprogrammis kirja pandud eesmärk on läbirääkimised lõpule viia.
Juba enne sõjalise liidu NATO liikmeks saamist ehitas Soome oma riigikaitse toetamiseks üles keeruka kahe- ja mitmepoolsete koostöölepingute võrgustiku.
DCA põhjuseks oli, et Soome ei jääks võimalikus kriisiolukorras üksi abita.
Soome on aprilli algusest NATO täisliige ning nüüd kehtib Soomele ka kuulus artikkel 5, mis kohustab teisi NATO riike kaitsma teist liikmesriiki, kui seda rünnatakse.
Kaitsekoostöö lepingut nimetatakse Defence Cooperation Agreement (DCA). USA-l on sellised kahepoolsed lepingud enam kui 20 riigiga, samuti on valmimisel leping Rootsiga.
USA-l on DCA lepingud ka teiste NATO riikidega.
Lepingutes on väga detailselt kirjas, kuidas kehtivad näiteks USA enda seadused DCA lepingu teise osapoole riigis.
Tampere ülikooli teadusdirektor Hanna Ojanen ütles kevadel väljaandele Ilta-Sanomat, et lepingutega saab nii täpselt määratleda praktilised küsimused nagu see, kas Ameerika sõdurite juhiload kehtivad lepingupartneri territooriumil.
Lepingute olulisim sisu on tingimused, mille alusel saab riiki paigutada näiteks relvi.
Poola DCA lepingus on kirjas, et Ameerika relvade ladustamine Poolas järgib Ameerika seadusi, ütles Ojanen mais.
Soome jaoks kõige vajalikum on see, kuidas DCA leping muudab Soome julgeolekut ja mida USA Soomelt saab. Leping määratleb, mida nõutakse Soomelt USA suunal.
Vastavad küsimused on näiteks USA võimalikud kavatsused paigutada Soome oma vägesid, relvavarusid või midagi muud.
Helsingin Sanomate andmetel on lepingu kavandis määratletud piirkonnad, kus USA väed võivad tegutseda, kus nad saavad relvi hoida ja kuhu näiteks hooneid ehitada.
Praegu teadaolevalt ei tuleks Soome USA alalisi sõjaväebaase.
Soome on USA jaoks huvitav riik juba kasvõi enam kui 1300 kilomeetri pikkuse maismaapiiri tõttu Venemaaga.
Koostööd on tehtud juba varem.
Soome on USA-lt tellinud 64 uut mitmeotstarbelist hävitajat F-35A, millest esimesed jõuavad Lapimaale 2026. aastal.
Juba on spekuleeritud, et USA võiks olla huvitatud Lapimaast kui koostööpiirkonnast.
Lapimaal on õhujõudude hävitajate baas Rovaniemis ja Lääne-Euroopa suurim sõjaline harjutusväljak Rovajärvi, mille pindala on vähemalt 1070 ruutkilomeetrit.
