Soomes on juba mõnda aega palju räägitud nn rendiarstidest. MTV uudiste küsitletud rendiarst Kalle ütleb, et palgatase ja töövabadus sundisid teda riiklikust tervishoiust lahkuma.

Arstid liiguvad pidevalt riiklikult poolelt erapoolele tööle nn rendiarstidena.

MTV uudiste oktoobri alguses läbi viidud hoolekandepiirkondade uuringust selgus, et rendiarstide kasutamise arvu erinevused on sotsiaalkindlustuspiirkondade vahel kordades suuremad ning muret tekitavad rendiarstidega seotud ebamõistlikud kulud.

Omavalitsuste- ja regionaalminister Anna-Kaisa Ikonen ütles septembri lõpus MTV saatele Uutisextra antud intervjuus, et valitsus on asunud otsima võimalusi, kuidas kirjeldatud rendiarstide ülemääraste palkadega toime tulla.

Ma ei tõstataks esimese võimalusena piiravat seadusandlust, just selles mõttes, et põhjus, miks peame kasutama renditööd, on see, et ilma selleta ei saa alati teenuseid tagada, märkis Ikonen.

Võimalikud viisid teemaga tegelemiseks võiksid Ikoneni sõnul olla näiteks koolitused ja tööandjate heade tavade levitamine.

Rendiarstina töötav Kalle räägib MTV-le, et töötas oma arstikarjääri esimesed aastad avalikus sektoris tervisekeskuse arstina. Intervjueeritav ei esine artiklis oma pärisnimega teema tundlikkuse tõttu.

Algul tegin mitmkülgset tööd tervisekeskuse arstina. Umbes kaks aastat tagasi vahetasin ameti rendiarsti vastu, räägib Kalle.

Täna töötan ettevõtte kaudu umbes 30 tundi nädalas praktiseeriva arstina. Lisaks kulutan umbes 15 tundi nädalas mõne teise ettevõtte arvutirakenduse arendamisele, mis hõlbustab vaimse tervise spetsialistide tööd, räägib ta.

Kalle hakkas rendiarstiks umbes kaks aastat tagasi. Miks?

Tunnen, et saan rendiarstina aidata suuremat hulka patsiente tõhusamalt ja kiiremini kui saaksin seda teha avalikus sektoris. Mul on selleks vahendid ja stiimulid, võrreldes tööga avalikul poolel. Ravitavaid patsiente on täpselt sama palju, palk jääb samaks. Ja see palk ei ole väga halb, ütleb ta.

Rendiarstiks minekul mängis rolli palgatase ja töövabadus.

Rendiarstina on mul võimalus teha kaugtööd ja veelgi rohkem ruumi enda jaoks olulistele asjadele, pereelule ja digilahenduste arendamisele.

Rendiarstina on Kalle sissetulek kuude lõikes erinev. Ta ütleb, et maksab makse umbes 6000–7000 eurot kuus.

7000–8000 eurot kuus jääb kätte. Praeguse avaliku arutelu juures häirivad mind mõned asjad. Üks on see, et me räägime rendiarstide palkadest, aga me ei pruugi üldse rääkida sellest, mis selle palga eest on tehtud ehk milline on olnud töö tulemus, selgitab Kalle.

Minu puhul ravin praegu umbes kolm korda rohkem patsiente kolmekordse efektiivsusega võrreldes avaliku sektoriga. Arvan, et olen oma palga välja teeninud, lisab ta.

Teine asi, mis Kalleat häirib, on astmeline tulumaks. Keegi ei räägi sellest, nad räägivad brutopalgast. See, et brutopalk on millegagi võrreldes kolmekordne, ei tähenda, et see on neto, nendib ta.

Kalle sõnul on rendiarstina töötamise juures kõige parem see, et saab paremini ühildada töö, vaba aja ja pereelu kui riiklikus tervishoius töötades.

See kaitseb mind ka kurnatuse eest. See tagab ka selle, et tööl veedetud aeg on tõesti tõhus. Ehk siis väärtustan enda vaimset ja füüsilist tervist ning seda, et mul on rohkem aega nende eest hoolitsemiseks, samuti perega koos olemiseks, sõnab ta.

Üks asi, millest on avalikult räägitud, on riikliku tervishoiu haldussüsteem. See on kook koogi peal. Rendiarsti juures on hea see, et saan kliendi ja otsustaja tegelikult kohe, ööpäevaringselt kätte ning saan küsimusele kohe vastuse. Alati ei juhtu sama avaliku poole peal, nendib Kalle.

Rendiarsti sõnul on sellel tööl ka varjukülgi.

Pärast tööpäeva oled väsinud, kui annad endast kõik tööle. Kui tasustamismudel on osaliselt selline, et saate hüvitist ravitud patsiendi kohta, siis loomulikult teete kõik endast oleneva, et töö kvaliteet säiliks. Tööaeg ja töösõidud võivad mõnikord olla ebameeldivad. Aga nende asjade peale tuleb mõelda sellest vaatenurgast, mida teha tahad, ütleb Kalle.

See, et sama töö eest makstakse erinevat palka, on Kalle sõnul rendiarsti fenomeni miinus.

Kui on kaks arsti, kellest üks töötab avalikus sektoris ja teine ​​rendiarstina ning nad teevad samas kohas sama tööd, aga saavad täiesti erinevat palka. Muidugi on see miinus ja ebaõiglane, tõdeb Kalle.