Mis saab siis, kui Soome lahe gaasitoru kahjustamise taga on mõni riiklik tegija, näiteks Venemaa? Soome Välispoliitika instituudi teadur Joel Linnainmäki ütleb, et selles olukorras on Soomel, NATO-l ja Euroopa Liidul võimalused tegutseda. Tema hinnangul saab gaasitoru puhul tõenäoliselt pärast uurimisi avalikustada ka kahju tekitaja.
Uurimise edenedes saab järeldada, kas kahju on tekitanud era- või riiklik tegija. Kui see on valitsus, võib järeldada, kellel on selle vastu huvi ja võimed. Riikliku tegija puhul teeks Soome kindlasti koostööd NATO ja EL-iga. Nii NATO kui ka EL tahavad kindlasti reageerida, märgib Linnainmäki.
Linnainmäki sõnul on hübriidmõjutamise kulud näiteks Venemaa jaoks madalad. Lääs peaks kaaluma, kuidas tulevikus sarnaste rünnakute läbiviimist raskendada, vahendab Iltalehti.
NATO võiks suurendada oma kohalolekut ja kontrolli Läänemerel. Siis oleks vahelejäämise oht tegija jaoks suurem. Linnainmäki hinnangul võiksid NATO suuremad liikmesriigid nagu USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa kaaluda, kuidas suurendada Venemaa-vastast heidutusmõju näiteks küberrünnakutega.
Tuleks välja tuua, et Läänel on võimed reageerida vaenulikule hübriidtegevusele. Samas on selge, et NATO soovib vältida otsest eskalatsiooni Venemaaga, räägib Linnainmäki.
EL saab omalt poolt täiendada NATO vahendite valikut sanktsioonide suurendamisega.
Linnainmäki hinnangul ei tohiks Soome jääda ainult EL-ist ja NATO-st sõltuma. Soome saab ise võtta kasutusele diplomaatilisi vastumeetmeid. See on näiteks selleks, et rahvusvahelises kontekstis öelda, et teatud üksus on vastutav infrastruktuuri hävitamise eest.
Näiteks ÜRO kohtumistel ja kahepoolsetel kohtumistel erinevate riikidega saab Soome tõsta teadlikkust Venemaa tegevusest ja suruda peale selle hukkamõistu. Kahepoolselt võiks Soome vastata Vene diplomaatide riigist väljasaatmisega.
Siiani on otsustajad rääkinud ebamääraselt, kuidas sellises olukorras käituda. Kui selgub, et NATO taristut on rünnanud välisüksus, siis on olukord tõsine ning NATO reageerib ühtselt ja otsustavalt, kommenteeris kolmapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Stoltenberg osales Brüsselis NATO riikide kaitseministrite kohtumisel, kus oli päevakorras ka Soome ja Eesti vahelise gaasitoru lõhkumine.
Presidendikandidaadid Mika Aaltola, Pekka Haavisto ja Alexander Stubb hindasid kolmapäeval MTV saates Asian ytimessä (tõlkes: Asja tuum), et enne järelduste tegemist tuleks asja põhjalikult uurida.
Kui selgub, et selle toimepanija on Venemaa ja tegu on tahtliku teoga, siis loomulikult mõjutab see Venemaa-vastaseid sanktsioone. See peab mõjutama ka meie taristu seiret, kommenteeris endine välisminister Haavisto MTV-le.
