Venemaal oli selge motiiv rünnata Soome ja Eesti vahelist gaasitoru, kellelgi teisel pole, hindab Venemaa keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen.
Peaminister Petteri Orpo oleks võinud selle kõva häälega välja öelda, arvab Tynkkynen. Ma arvan, et see oleks olnud vajalik, lisab ta.
Võiks kõva häälega öelda, et Venemaal on motiiv midagi sellist teha. See ei tähenda, et Venemaad oleks otseselt süüdistatud, jätkab ta.
Soome valitsus eesotsas peaminister Orpoga vältis teisipäeval Venemaa kahtlustatavana nimetamist. Valitsus rõhutab, et enne kahtlustatavate nimetamist tuleb juhtumeid uurida ja tõendeid hankida.
Muidugi oleme ettevaatlikud, sest oleme demokraatia ja õigusriik. Kui viiteid pole, siis ei spekuleerita ka süü üle. Teatud mõttes on see meie nõrkus, mida Venemaa kasutab ära, märgib Tynkkynen.
Veealune sabotaaž sobitub Venemaa mänguraamatusse, hindab Tynkkynen. Rünnak tekitab hirmu, mida võimendab ebakindlus kurjategija suhtes. Raske on tõestada, et Venemaa on süüdi.
Seda ei pruugi olla võimalik niisama lihtsalt tõendada. Võib juhtuda, et peame tegija üle pikalt spekuleerima, ütleb Tynkkynen.
Heidutusmõju tuleb ka sellest, et pole teada, kes on kurjategija, kuigi kõik kahtlustavad, et tegu on Venemaaga.
Nord Streami gaasitorude sabotaaži 2022. aasta septembris varjab siiani mõistatus. Lisaks Venemaale on kurjategijatena kahtlustatud ka ukrainlasi.
On võimatu ette kujutada, et kellelgi teisel peale Venemaa oleks olnud motiiv Soome ja Eesti vahelist torujuhet saboteerida, hindab Tynkkynen.
Ametivõimude sõnul oli gaasitoru kahjustatud tahtlikult. Lisaks torule langes vandalismi sihtmärgiks ka Soome ja Eesti vaheline andmesidekaabel.
Venemaal on palju motiive rünnata Soome ja Eesti vahelist gaasitoru.
Venemaa püüab tekitada hirmu. Hirmupoliitika eesmärk on panna Lääs lõpetama Ukraina toetamine. Tynkkyneni sõnul on hirm Venemaa kõige olulisem eksporditoode. Ja lääs on selle ära ostnud, ütleb ta.
Tuleb otsustada mitte hirmule alluda, ütleb Tynkkynen. Psühholoogiliselt hõlmab see ka seda, et peaminister ütleb rahvale, et Venemaal on motiiv midagi sellist teha, aga me ei paindu ega karda.
Võimaliku löögiga võib Venemaa testida NATO funktsionaalsust, ütleb Tynkkynen. Testitakse, kuidas NATO reageerib, kuidas saab provotseerida, testitakse, kas see on nüüd artikkel viis või mitte.
NATO kuulus 5. artikkel puudutab sõjalist abi.
Rünnak gaasitoru vastu võib olla ka kättemaks Soome NATO liikmelisuse eest, leiab Tynkkynen.
Tynkkynen näeb sabotaaži ajastuses sümboolikat: laupäeval oli Venemaa presidendi Vladimir Putini sünnipäev. See on ka osa sõnumist, eriti vene rahvale. Siin on jumalik tsaar, keda Lääs kardab.
Ajastuse muudab mõjusamaks Hamasi rünnak Iisraeli vastu: Venemaa püüab tähelepanu Ukrainalt eemale tõmmata, hindab Tynkkynen.
