Kui kaks inimest kohtuvad, ütlevad nad üksteisele tähendusrikka sõna: tervitussõna. Mõni ütleb hei, teine ​​terve, moro, päivää või näiteks helou.

Tihti öeldakse tervituseks ka moi, vahendab Yle.

Üsna tavaliseks muutunud sõna moi päritolu oli isegi uurijatele pikka aega ebaselge. Muu hulgas pakuti, et see on seotud homset tähistavate sõnadega, näiteks saksa Morgen või rootsi morgon. See seletus tuleks tagasi lükata, sest lõpuks selgitasid teadlased välja moi päritolu.

Sõnade päritolu uuriv keeleteadlane Santeri Junttila selgitab, kust pärinevad sõnad moi, terve, päivää, moro ja hei.

Sõna „moi” päritolu sai teadlastele selgeks alles hiljuti. Sõna pole soome keeles uustulnuk, vaid sadu aastaid vana. Soome on see nähtavasti levinud juba hansakaubanduse ajal, so 14.–15. sajandil. Sinna juhatavad ka sõna moi juured.

Moi viib mõtted kesk-alamsaksi keele juurde, mis hiliskeskajal oli Läänemere piirkonna kaupmeeste ja linnade ühiskeel. Keskajal kirjutati enamik dokumente ka Soomes alamsaksa keeles. Rootsi vahetas selle ametliku keelena välja alles uusajal, ütleb keeleteadlane Santeri Junttila.

Alamsaksi keel on saksa keelest erinev keel ja seda räägitakse endiselt Põhja-Saksamaal ja Hollandis. Sõna moi on seal praegugi väga levinud.

Istusin Hamburgis rongile ja minu kõrvale istus kohalik reisija, kes tervitas mind rõõmsalt sõnaga „Moin”, räägib Junttila.

Moi on tulnud soome keelde alamsaksi keele kaudu hollandi sõnast mooi, mis tähendab kaunist.

Sellega tahetakse soovida head ja ilusat. Hollandi ja alamsaksi keeles tervitame endiselt sõnaga moin, kuid Soomes on viimane akusatiivsufiks -n millegipärast välja jäetud. Naljakas mõelda, et Soomes öeldi „moi” juba keskajal.

Santeri Junttila sõnul arvati varem, et moi on lühendatud saksakeelsest sõnast Morgen, mis tähendab hommikut. Tema arvates on see aga kummaline idee.

Miks peaks seda lühendama, kui niikuinii kasutatakse sõna Morgen, mis tähendab hommikut. Teiseks kasutatakse sõna moi terve päeva, olenemata kellaajast.