Saudi Araabia ametnikud on viimastel päevadel USA-d hoiatanud, et Iisraeli maapealne sissetung Gazasse võib Lähis-Ida jaoks olla katastroofiline.

Connecticuti demokraat ja parlamendi relvajõudude komisjoni liige senaator Richard Blumenthal oli üks kümnest senaatorist, kes kohtus eelmisel nädalavahetusel Saudi Araabia pealinnas Riyadhis kuningriigi de facto valitseja kroonprints Mohammed bin Salmaniga.

„Saudi Araabia juhtkond lootis, et maapealset operatsiooni saab vältida nii stabiilsuse kui ka inimohvrite ärahoidmise huvides,” ütles Blumenthal neljapäeval New York Timesile. Saudi Araabia ametnikud hoiatasid, et see oleks „äärmiselt kahjulik”.

Ühe Saudi Araabia ametniku ja teise aruteludega kursis oleva inimese sõnul on Saudi Araabia kõrgemad ametnikud andnud oma Ameerika kolleegidele mitmetes vestlustes veelgi jõulisemaid manitsusi, tekitades neis muret, et maapealne sissetung võib muutuda katastroofiks kogu piirkonnale.

Infovahetus toimusid siis, kui pinged laienesid Gaza sektorist väljapoole. Esmatarbekaubad nagu vesi ja kütus, on üha napimad, kuna Iisrael pommitab ja piirab enklaavi vastuseks Gazat valitseva relvastatud palestiinlaste rühmituse Hamasi 7. oktoobri rünnakule Iisraeli vastu.

Üks Bideni valitsuse ametnik ütles, et on ilmne, et saudid ei soovi Iisraeli sissetungi Gazasse. Nii USA ametnik kui ka Saudi Araabia ametnik ja Saudi Araabia hoiatustega tuttav isik palusid asja tundlikkuse tõttu oma nime mitte avaldada.

USA on korduvalt kinnitanud Iisraeli õigust enesekaitsele pärast Hamasi rünnakut, milles hukkus Iisraelis üle 1400 inimese.

„Ärgu olgu kahtlust,” ütles president Joe Biden hiljuti. „USA on Iisraeli seljataga.”

Samal ajal palus Biden Iisraelil sissetungi edasi lükata, seda USA ametnike sõnul erinevatel põhjustel, sealhulgas pantvangiläbirääkimisteks rohkem aja võitmiseks, Gazasse suurema hulga humanitaarabi toimetamiseks ja sõja paremaks planeerimiseks. Samuti on märke, et Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kõhkleb sissetungi osas.

Valge Maja keeldus kommentaaridest.

Sel nädalal toimunud vestluses leppisid prints Mohammed ja Biden kokku laiemate diplomaatiliste jõupingutuste tegemises, et säilitada stabiilsus kogu piirkonnas ja vältida konflikti laienemist, ütles Valge Maja teisipäevases avalduses, milles ei mainita arutelusid maapealse sissetungi kohta.

Pärast sügavalt pingestatud suhete perioodi leidsid prints Mohammed ja president Biden selle aasta alguses ühise keele, uurides võimalikku kokkulepet, mille kohaselt Saudi Araabia tunnustaks Iisraeli ja looks diplomaatilised suhted. Biden ja tema abilised püüdsid innukalt kokkuleppele jõuda, väites, et see kujundaks Lähis-Ida ümber. Kuid nad tunnistasid ka paljusid raskusi diplomaatias.

Paljud araabia valitsused, sealhulgas Saudi Araabia on pikka aega keeldunud loomast diplomaatilist suhet Iisraeliga enne Palestiina riigi loomist. Kuid viimase kümnendi jooksul on see hinnang muutunud, kuna piirkonna autoritaarsed juhid kaaluvad negatiivset avalikku arvamust suhete suhtes Iisraeliga võrreldes selle pakutava majandusliku ja julgeolekuhüvega – ja sellega, mida nad võivad USA-lt vastutasuks saada.

Bahrein, Maroko ja Araabia Ühendemiraadid sõlmisid 2020. aastal Iisraeliga suhted Trumpi administratsiooni vahendatud Abraham Accords-nimelise lepingu alusel. Need tehingud olid piirkonna tavainimeste seas ebapopulaarsed – kus Palestiina teema on endiselt tugev – ja kasvas aja jooksul üha enam, kui Iisraeli valitsus pöördus veelgi paremale ja laiendas asundusi Läänekaldal.

Algusest peale olid arutelud Bideni valitsuse ja araabia maailma poliitilise raskekaalu Saudi Araabia vahel ulatuslikumad ja delikaatsemad kui Trumpi-aegsed kõnelused nende varasemate kokkulepete üle.

Saudi Araabia ametnikud ütlesid, et nad on valmis kaaluma suhete normaliseerimist Iisraeliga vastutasuks USA-poolsete hüvede eest: USA ja Saudi Araabia vastastikuse kaitse pakt, Ameerika toetus Saudi Araabia tsiviiltuumaprogrammile ja suurem USA relvade müük.

Ameerika ja Saudi Araabia ametnikud arutasid ka järeleandmisi, mida Iisrael võib-olla peab palestiinlastele tegema. Kuid eelmisel kuul Fox Newsile antud intervjuus näis prints Mohammed andvat märku, et nad võivad Palestiina riiklusest loobuda.

Seejärel ründas Hamas Iisraeli ja Iisrael vastas sellele rohkem kui kahte miljoni Gazas elavat palestiinlase piiramisega, katkestas vee ja elektri ning pommitas enklaavi õhurünnakutega.

Neljapäeval avaldas Gaza tervishoiuministeerium 6747 inimese nimed, kes väidetavalt on pärast sõja algust tapetud, lisades, et veel 281 surnukeha on tuvastamata.

Raevunud meeleavaldajad on tulnud üle Lähis-Ida tänavatele, et väljendada solidaarsust palestiinlastega, mõistes hukka Iisraeli ja USA. Saudi Araabia ametnikud mõistsid hukka Iisraeli piiramise ja nõudsid relvarahu – isegi kui nad püüdsid hoida kuningriigi riiklikku narratiivi keskendununa printsi plaanidele muuta Saudi Araabia ülemaailmseks ärikeskuseks.

Kuid erakohtumistel ja kõnedel USA ametnikega on Saudi Araabia liidrid esitanud palju räigema sõnumi. Prints ja teised Saudi Araabia ametnikud väljendasid USA senati delegatsiooniga kurjakuulutavat tooni, ütlesid Blumenthal ja visiiti korraldada aidanud Lõuna-Carolina vabariiklane senaator Lindsey Graham.

Prints „mõistab, et see oli terroriakt,” ütles Graham, viidates Hamasi rünnakule Iisraeli vastu. „Kuid ta sooviks mõõdetud vastust, mis ei muutuks pikemaks ja sügavamaks konfliktiks.”

Hamasi uurivad teadlased on hoiatanud, et iga katse rühmitust likvideerida, nagu Iisrael on lubanud teha, võib külvata seemneid suuremale vägivallale ja äärmuslusele, süvendades palestiinlaste allutamise tunnet Iisraeli okupatsiooni ja kontrolli all.

Sissetung võib õhutada ka rahutusi naaberriikides ja võib olla eriti destabiliseeriv valitsustele, kes juba üritavad ohjeldada rahulolematust majandusliku valu või poliitiliste repressioonide pärast nagu Bahrein, Egiptus ja Jordaania.

Iraan on pikka aega toetanud Hamasi ja Iraani toetatud Iisraeli suhtes vaenulikud piirkondlikud relvarühmitused on ähvardanud avada sõjas uusi rindeid, olenevalt Iisraeli sõjalisest vastusest. Saudi Araabia on potentsiaalne sihtmärk.

Alates sõja algusest on Saudi Araabia ametnikud pöördunud tagasi konkreetsete üleskutsete juurde sisulise Iisraeli-Palestiina rahuprotsessi ja Palestiina riigi loomise poole, mille pealinnaks oleks Jeruusalemm.

„Kui me ei ole valmis ületama kõiki selle probleemiga seotud raskusi, kõiki väljakutseid ja kogu ajalugu, siis ei saa me piirkonnas kunagi tõelist rahu ja julgeolekut,” ütles Saudi välisminister prints Faisal bin Farhan sel nädalal ajakirjanikele.

Vaatamata eskaleeruvale vägivallale näib, et Ameerika ja Saudi Araabia ametnikud hoiavad kinni lootusest normaliseerimisleppele Iisraeliga.

Ilma selle ametliku sammuta on piiratud suhted kahe riigi vahel, mida eraldab 30-kilomeetrine sõit läbi Jordaania, jäänud suures osas salajaseks.

Senaatorid ütlesid, et lahkusid Riyadhist muljega, et Saudi Araabia liidrid tahaksid Iisraeli siiski tunnustada, kui õige hetk kätte jõuab.

Ameerika ja Iisraeli ametnikud kujutavad normaliseerimist sageli Iraani ohjeldamise viisina.

Iraan on Saudi Araabia suurim piirkondlik rivaal. Prints Mohammed käivitas 2015. aastal Jeemenis katastroofilise Saudi Araabia juhitud sõjalise sekkumise, mille eesmärk oli tõrjuda Iraani toetatud Houthi mässulised, kes on sellest hoolimata seal kindlalt võimul.

Kuid kroonprints, kes võitleb kuningriigi naftast sõltuva majanduse mitmekesistamiseks, on viimasel ajal järginud vähem agressiivset lähenemisviisi ja püüdnud ehitada sildu. Selle aasta alguses taastas ta diplomaatilised suhted Iraaniga. Blumenthal aga ütles, et Saudi Araabia-Iisraeli pakt on ebatõenäoline enne, kui Iisrael „oma operatsiooni lõpetab”.

Teisipäevase kõne ajal kinnitasid prints Mohammed ja Biden, kui tähtis on töötada iisraellaste ja palestiinlaste vahelise jätkusuutliku rahu nimel niipea, kui kriis vaibub, ütles Valge Maja oma avalduses.

Prints Mohammed rõhutas tungivat vajadust peatada sõjalised operatsioonid ja naasta rahuprotsessi juurde, tagamaks, et palestiinlased „saavad oma seaduslikud õigused”, ütles Saudi Araabia valitsus oma avalduses. Kumbki avaldus ei maininud Palestiina riiki.

Võimalik kokkulepe, mille kallal Saudi Araabia ametnikud enne sõda töötasid, hõlmas palestiinlaste riigi teed, ütles kõnelustest teadlik inimene.

Iisraeliga sidemete loomise väljavaate kujundamine palestiinlaste suuremate õiguste saamiseks võib võimaldada prints Mohammedil piirata rahva vastureaktsiooni oma riigis, kus vaenulikkus Iisraeli vastu ja palestiinlaste toetus on laialt levinud.

Vastuseks küsimustele Saudi Araabia hoiatuste kohta ütles välisministeerium, et „kuigi USA diplomaatilised jõupingutused on praegu keskendunud vahetule kriisile, oleme jätkuvalt pühendunud pikaajalisele eesmärgile luua stabiilsem, jõukam ja integreeritum Lähis-Ida piirkond, sealhulgas kahe riigi lahenduse normaliseerimine ja edendamine”.

Enne Hamasi rünnakuid aga rääkisid Washingtonis läbirääkimistega tutvunud Ameerika ametnikud ja analüütikud, et USA ja Saudi Araabia arutelud olid keskendunud peamiselt Saudi Araabia julgeolekunõuetele. Need ametnikud ja analüütikud ütlesid, et Palestiina küsimust pole üksikasjalikult arutatud.

Sel nädalal veebi postitatud USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani essees öeldakse, et Ameerika ametnikud on „pühendunud kahe riigi lahendusele”.

Kuid toimetajad lubasid Sullivanil ümber kirjutada essee varasema versiooni, mis pärineb enne 7. oktoobri rünnakuid. Ajakirja trükiväljaandes avaldatud algversioon ei maini Palestiina riiklust. Seal öeldi lihtsalt, et kuigi pinged Iisraeli ja palestiinlaste vahel püsivad, on Bideni valitsus „Gaza kriisi leevendanud”.