Endine Saksa liidukantsler ja Venemaa presidendi Vladimir Putini sõber Gerhard Schröder ütles, et tema arvates takistas USA kiire rahulepingu sõlmimist vahetult pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukraina vastu.
Eelmise, 2022. aasta märtsis Istanbulis peetud läbirääkimistel ei nõustunud ukrainlased rahuga, „sest neid ei lubatud”, ütles Schröder väljaandele Berliner Zeitung.
„Kõigepealt pidid nad ameeriklastelt küsima kõike, mida nad arutasid.” Millele ta selle hinnangu andmisel konkreetselt tugines, jäi ebaselgeks. 79-aastast meest on kritiseeritud selle eest, et ta säilitas oma sõpruse Putiniga vaatamata sõjale Ukrainas.
Pärast sõja algust möödunud aasta veebruaris kohtusid Venemaa ja Ukraina esindajad mitu korda läbirääkimisteks, sealhulgas Türgis. Venemaa andmetel jõuti kokkuleppele, kuid seda ei rakendatud. Moskva süüdistas Kiievit konflikti lõpetamiseks saavutatud kokkulepete läbikukutamises Washingtoni käsul. Ukraina põhjendas läbirääkimiste lõpetamist muu hulgas Butša sõjakuritegude teatavaks saamisega. Kiievi lähedal asuvast linnast leiti sadu hukkunud tsiviilelanikke. Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis seejärel välja dekreedi, millega keelati edasised läbirääkimised Venemaaga. Putin on viimastel päevadel rõhutanud, et uued läbirääkimised saavad toimuda alles siis, kui keeld on tühistatud.
Schröder sõitis 2022. aasta märtsis kaks nädalat pärast sõja algust ilma föderaalvalitsusega kooskõlastamata Moskvasse, et Putiniga rääkida. Ajalehe New York Times tollase teate kohaselt võeti teda Kremlis vastu nagu riigi- või valitsusjuhti.
Schröder ütles Berliner Zeitungile, et sai 2022. aastal ise Ukrainalt palve vahendada riiki ja Venemaad. „Küsimus oli selles, kas ma saan Putinile sõnumi saata. Kaasa oleks tulnud ka keegi, kellel oli väga lähedane suhe Ukraina presidendi endaga. See oli Ukraina praegune kaitseminister Rustem Umerov,” ütles Schröder.
Schröder ütles, et tal oli kaks vestlust Umeroviga, seejärel üks-ühele vestlus Putiniga ja seejärel Putini saadikuga. 7. ja 13. märtsil 2022 peetud kõneluste ajal ei teatud Butšast veel midagi.
Umerov oli läbirääkimistel üles näidanud valmisolekut teha järeleandmisi, näiteks et Ukraina ei soovi NATO liikmelisust. „Ta ütles ka, et Ukraina tahab Donbassis vene keele uuesti kasutusele võtta. Aga lõpuks ei juhtunud midagi. Minu mulje: Midagi ei saanud juhtuda, sest kõik otsustati Washingtonis.” Ta ütles ka: „Ameeriklased usuvad, et venelasi saab alistada.”
Kuigi Schröder on algusest peale kritiseerinud Venemaa agressioonisõda, on ta pooldanud suhete säilitamist Venemaaga ja korduvalt rääkinud Kremli valmisolekust läbirääkimisteks. Selline positsioon ja tema Venemaa sidemed tõid talle palju kriitikat. Pärast Venemaa sissetungi distantseeris saksa sotsiaaldemokraatliku partei juhtkond end korduvalt Schröderist ja kuulutas ta parteis isoleerituks. 17 erakonna haru algatatud erakonnast väljaarvamise protsess aga ebaõnnestus.
