Tänavuse, 2023. aasta jooksul on teravilja import agressorriigist Venemaalt Lätti kiiresti kasvanud, seda vaatamata Ukraina kindlale toetamisele.
Eriti puudutab see maisi importi ning selles vallas on Läti tõusnud Venemaalt juhtivaks importijaks kogu Euroopa Liidus (EL), vahendab lsm.lv.
Läti maaeluminister Armands Krauze peab seda olukorda lubamatuks.
Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, kuid need ei kehti põllumajandustoodetele. Samal ajal takistab Ukraina põllumajandustoodete eksporti oluliselt Venemaa poolt Musta mere sadamatest pärit Ukraina teravilja ekspordi blokaad. Statistika näitab, et agressorriik kasutab seda olukorda enda huvides ära, näiteks praegu moodustab Venemaa nisu 24 protsenti maailma nisuekspordist, võrreldes 16-protsendilise turuosaga enne sissetungi Ukrainasse.
Läti Julgeolekuteenistus (VDD) kinnitas oktoobri alguses LTV saatele De Facto, et teravilja ja herne impordi suurenemine Venemaalt on tähelepanu pälvinud, kuid hoidus edasistest kommentaaridest.
Läti Statistikaamet (KSA) paljastas saatele, et tänavu importis Venemaalt maisi neli Läti ettevõtet, hernest aga viis ja rapsi kuus. Konkreetsete firmade nimesid aga ei avalikustata.
De Facto teatas, et suurimate sööda hulgimüüjate andmeid vaadates on näha, et väliskaubandusstatistika trendid langevad eriti kokku ühe kaupleja – SIA „Avrora Baltic” – käibe kasvuga. Enne sõda oli selle käive 53 miljonit eurot, eelmisel aastal juba ligi 180 miljonit. Kuni sõja alguseni oli see veel Vene firma „Sentjabr” tütarfirma Lätis. „Sentjabr” on registreeritud Lipetski oblastis, umbes 400 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Käesoleva aasta esimese 8 kuuga importisid EL-i liikmesriigid Venemaalt 31 protsenti rohkem nisu ja maisi kui eelmisel aastal samal perioodil – kasv 739 000 tonni.
Praegu on Venemaa suurimad teravilja importijad Läti, Itaalia ja Kreeka (järgnevad Leedu ja Eesti).
Kui enne täiemahulise Ukraina sõja algust pärines vaid umbes 11 protsenti Läti teravilja impordist Venemaalt ja oli umbes 100 000 tonni, siis tänavu esimese kaheksa kuuga on vastav kogus jõudnud 266 tuhande tonnini ja 34 protsendini kogu Läti teraviljaimpordist.
Sama ootamatult on Lätist saanud Venemaa kuivatatud herne oluline importija – eelmisel aastal kasvas maht hinna poolest neli korda ning kaalu poolest kaks ja pool korda. 2021. aastal toodi Venemaalt hernest 53 000 tonni, eelmisel aastal – 132 000 tonni.
„Kui vaatame seda, mida praegu üle piiri Lätti imporditakse – need numbrid on oluliselt kasvanud,” tõdeb põllumajandusminister Krauze. „Meie hinnangul pole see õige, sest Euroopas ei ole nälga ja me ei vaja siia Venemaa toodangut. Kui me räägime maailmast, kus on nälg, siis Läti loomulikult ei saa ega hakka kunagi pidurdama transiiti, kui see läheb Aafrika riikidesse või mujale, kus toiduaineid tõesti vaja läheb.”
Krauze on olukorda arutanud oma Leedu ja Eesti kolleegidega ning teavitanud olukorrast ka EL-i Nõukogu.
Põllumajandusminister lubas, et ministeerium koostab info selle kohta, millised Läti ettevõtted on hakanud Venemaalt teravilja intensiivsemalt importima, kasutades ära asjaolu, et seal on odavam, kuigi pole selge, kas see vili on kasvatatud okupeeritud aladel või isegi Ukrainast varastatud. Samuti uuritakse, kas need teraviljad jäävad Lätti või eksporditakse edasi teistesse EL-i riikidesse.
