NATO on üha enam mures Hiina laevanduse pärast Venemaa Põhjala marsruudil ning võimaluse pärast, et Hiina kaubanduslikud ja teaduslikud huvid võivad olla sõjalise kohaloleku eelkäijaks Põhjalas, ütles alliansi kõrgem sõjaväelane.

„Me teame, et nende laevade pardal on sõjateadlased,” ütles NATO sõjalise komitee juht admiral Rob Bauer laupäeval Islandil antud intervjuus. „Nad pole öelnud, et nad ei lähe sinna sõjaliselt.”

NATO tunneb muret Hiina eesmärkide pärast, arvestades tema üha tihedamaid sidemeid Venemaaga, sealhulgas energia- ja transpordialast koostööd, mis on põhjustanud Venemaa toornafta saadetiste tõusu Põhja-Jäämere kaudu Hiinasse, vahendab Bloomberg.

Baueri sõnavõtt järgnes Reykjavikis polaarjoone assamblee konverentsil peetud kõnele, mille käigus ta väljendas muret Venemaa-Hiina tugevamate sidemete pärast. Kui Venemaa kavatsused Põhjalas on muutunud üha selgemaks, siis „Hiina kavatsused piirkonna suhtes jäävad läbipaistmatuks”, ütles ta publikule.

Hiina eriesindaja Põhjala küsimustes Gao Feng oma konverentsikõnes Baueri kommentaare otseselt ei puudutanud.

„Pinged Põhjalas mitte ainult ei muuda meie koostöö elluviimist keeruliseks, vaid mõjutavad ka globaalset stabiilsust,” ütles Gao. „Hiina ja teised Aasia riigid võivad mängida olulist rolli Põhjala kaitsmisel, uurimisel, arendamisel ja valitsemisel.”

Esimeseks sammuks regulaarse väikesemahulise konteinerveo suunas Põhja-Jäämere marsruudil kasutas Hiina kaubalaev kolmekuulist edasi-tagasi reisi Läänemerelt Hiinasse, samal ajal kui Venemaa suurendas pärast sissetungi Ukrainase oma kaubandussidemeid Hiinaga,  suurendades naftasaadetisi Hiinasse.

“Me ei saa olla naiivsed ja eeldada, et neid uusi marsruute kasutavad ainult kommertslaevad,” ütles Bauer konverentsil.

Möödunud aastal toimunud polaarjoone koosolekul ajas Bauer publiku seas vihale Hiina diplomaadi, kes süüdistas teda ülbuses. Vastutasuks küsis Bauer, miks Hiina ei mõistnud hukka Venemaa rünnakut Ukrainale.

Venemaa on teinud suuri investeeringuid Põhjala õhuväebaasidesse ja muusse infrastruktuuri. Kuigi Ukraina sõjaga seotud eelarvepiirangud on uute jäälõhkujate tarnimist edasi lükanud, on Vene olulised õhu- ja mereväe vahendid Põhjalas puutumata, ütles Bauer intervjuus.

NATO peab olema valmis konfliktiks selles piirkonnas, arvestades Venemaa võimet Põhjalas tegutseda, ütles Bauer konverentsil. Sellegipoolest ei muretse NATO selle pärast, et Põhjalast saab „koheselt” kuumkoht,” ütles ta.