Hindade ja intressimäärade tõus on vähendanud majapidamiste tarbimist ja investeeringuid, mistõttu on Soome majandus aasta lõpus languses. Järgmisel aastal on oodata majapidamiste ostujõu paranemist, mis suurendab tarbimist ja kiirendab majanduskasvu. Riigieelarve tulude pool sellest aastast nõrgeneb ning valitsemissektori eelarve puudujääk on aastatel 2024–2026 3 protsenti või rohkem. Võla suhe prognoosiperioodil suureneb, prognoosib rahandusministeerium täna esmaspäeval, 9. oktoobril avaldatud majandusülevaates.
Soome majandus kahaneb aasta lõpus. Kokkuvõttes jääb majandus 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes nulli, seda tänu aasta alguse heale kasvule. Järgmisel aastal pöörduvad nii eratarbimine, investeeringud kui ka eksport kasvule ning SKP kasvab 1,2 protsenti. 2025. aastal tarbimise ja investeeringute kasv tugevneb ning SKP kasvab 1,8 protsenti.
Majanduslangus paneb praegu eriti proovile elamuehituse, mis kannatab intressimäärade tõusu tõttu kõige hullemini. Nõrk on olukord ka tööstuses, kus täitunud ladusid tühjendatakse.
„Seni näeb majanduslangus välja tüüpilise majandustsükliga seotud negatiivse kasvu faasina. Kerge ja lühiajaline majanduslangus ei anna põhjust majanduse üldist nõudlust avalike vahenditega toetada. Riigi rahanduse ja eelarve automatiseerimine poliitika toetab majandust juba aastatel 2023-2024,” ütleb ministeeriumi osakonnajuhataja Mikko Spolander.
Prognoosis on palju riske, mis on seotud näiteks ehituse, majapidamiste tarbimiskäitumise ja maailmamajandusega. Nende rakendamine viivitab majanduse taastumist ja pikendab majanduslangust.
Inflatsioon aeglustub, majapidamiste ostujõud paraneb ja tarbimine suureneb
Järgmisel aastal oodatakse nõudluse elavnemist nii Soomes kui ka euroalal laiemalt. Inflatsioon aeglustub jätkuvalt ja palgatõus ületab hinnatõusu. Intressimäärade tõus on juba peatunud ja järgmisel aastal oodatakse nende langust. Kodumajapidamiste ostujõud pöördub kasvule ning koos sellega kasvab ka majapidamiste tarbimine nii 2024. kui 2025. aastal.
Sel ja järgmisel aastal väheneb elamuehitus drastiliselt. Sellegipoolest on investeerimisväljavaated head. Rohepöördega seotud investeerimisplaane on rekordarv. Odav energia ja hea konkurentsivõime suurendavad ka tootmise investeeringuid.
Aasta alguses jätkunud hõive kasv on suvel aeglustunud ning kerge langus jätkub aasta lõpus. Kõige nõrgem on tööhõive olukord ehituses. Hõive vähenemine jääb aga lühiajaliseks ja järgmisel aastal hõive taas kasvab. Aastaks 2025 tõuseb 15–64-aastaste inimeste tööhõive määr 74,3 protsendini ja töötuse määr väheneb 7 protsendini.
Riigi eelarve olukord lähiaastatel nõrgeneb ning võlasuhte kasv ei peatu
Riigieelarve olukord on nõrk. Avalik-õiguslike üksuste puudujääk on aastatel 2024–2026 3 protsenti või rohkem ning väheneb 2027. aastal 2,8 protsendini SKP suhtes. Võlasuhe ei näita langemise märke, see tõuseb peaaegu 82 protsendini 2027. aastal. Keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja hoolekandepiirkondade puudujääk kokku on sügav, 2027. aastal üle 14 miljardi euro. Võlasuhte kasvu peatamine nõuab eelkõige keskvalitsuse ja hoolekandepiirkondade puudujäägi vähendamist.
Rahandusministeeriumi prognoos sisaldab neid valitsusprogrammi tegevusi, mis sisalduvad riigieelarve kavas või 2024. aasta eelarve eelnõus. Need moodustavad veidi enam kui poole kavandatud korrigeerimise kogusummast 6 miljardit.
