Joe Biden kuulutas ametisse astudes, et Ameerika on tagasi. Nüüd, seistes silmitsi kuumade sõdadega Lähis-Idas ja Ukrainas ning kuumas sõjas Hiinaga, hakkab USA võimekus kannatama.
USA kaitsetööstus – Bideni „demokraatia arsenal” – näeb vaeva, et toota piisavalt suurtükimürske, et Ukraina saaks neid jätkuvalt Vene vägede pihta tulistada. Pentagon pommitab Süürias sihtmärke, liigutades piirkonda õhutõrjet, et kaitsta vägesid juhuks, kui Iisraeli sõda Hamasi vastu ajendab vaenlaste uusi rünnakuid. Teine Ameerika liitlane Taiwan on suurendanud Ameerika relvade tellimusi, kuna Hiina astub talle vastu strateegiliste mereteede osas, vahendab Bloomberg.
Euroopa ja Aasia pealinnades tunnevad ametnikud üha enam muret, et mõned partnerid võidakse lõpuks välja vahetada, kuna samaaegsete väljakutsete kasv pingestab USA reageerimisvõimet ja kaitsetööstus ei suuda toota piisavalt relvi kõigi nende konfliktide jaoks. Nad kardavad, et rivaalid Pekingis, Moskvas ja Teheranis ei jäta avanenud võimalusi kasutamata.
Ärevust lisavad veidi enam kui aasta pärast toimuvad presidendivalimised, mis võivad tuua Donald Trumpi tagasi Valgesse Majja ning koos sellega tema jutud liitudest väljaastumisest, Venemaaga lepingute sõlmimisest ning avalikust vastasseisust Iraani ja Hiinaga. Juba praegu jookseb Bideni 106 miljardi dollari suurune eelarvetaotlus abiks Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile vastutuult kongressi vabariiklaste poolt.
Biden on püüdnud rahustada juhte üle kogu maailma, et USA suudab korraga astuda vastu kõikidele ohtudele ja täita oma toetuse lubadused.
Siiski tunnistavad USA valitsuse ametnikud eraviisiliselt, et Lähis-Ida kriis on muutnud nende globaalse lähenemisviisi põhialust – et pikalt segane piirkond on lõpuks jõudmas perioodi, kus see ei nõua nii suurt USA panust, mis võimaldab Washingtonil keskenduda rohkem Hiinast lähtuvale ohule. Ametnikud ütlesid, et idasuunaline areng on tõenäoliselt aeglustunud.
USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan pidi sel nädalal kiiruga ümber sõnastama oma 7000-sõnalise välisasjade essee „Ameerika jõu allikad” veebiversiooni, et kustutada viide Lähis-Idale kui „vaiksemale aastakümnete jooksul”.
USA tõmbas piirkonnast välja ressursse, et saata nad Hiina ja Venemaa vastu, olles veendunud, et Iisrael, olles saavutanud ajaloolise lähenemise peamiste araabia riikidega, suudab tagada oma julgeoleku ilma oma peamise liitlase nii suure kohalolekuta, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. See on nüüd kõik küsimärgi all ja USA on sundinud Iisraeli edasi lükkama oma maapealset pealetungi Hamasi vastu Gaza sektoris, kuna tugevdab kaitset piirkonnas. USA ametnike sõnul on Iisraeli suutmatus avastada Hamasi rünnakut ja end kaitsta tekitanud küsimärke Iisraeli üldises võimekuses.
Alates Hamasi rünnakust 7. oktoobril on USA saatnud kiiresti vägesid tagasi Lähis-Itta. Biden saatis piirkonda kaks lennukikandja gruppi ja õhutõrjesüsteemid ning pani tuhanded sõdurid kõrgendatud valmisolekusse, mida ametnikud nimetavad signaaliks Iraanile ja teistele piirkonna rivaalidele, et nad ei ühineks võitlusega, kui Iisrael käivitab laialdaselt oodatud maasissetungi Gazasse.
Kuid näib, et see heidutussõnum ei ole kohale jõudnud. Sel nädalal saatis USA sõjalennukid ründama Süüria sihtmärke – see oli esimene sõjaline tegevus selles piirkonnas pärast 7. oktoobrit – pärast seda, kui Iraani toetatud relvarühmituste rünnakud olid seal ja Iraagis USA baasides vigastanud rohkem kui tosinat sõdurit.
USA valitsusametnikud rõhutavad, et praegu ei ole plaanis USA sõjaväelasi Lähis-Idas kohapeal sõdima saata. Kuid Biden, kes isegi asepresidendina oli tuntud selle poolest, et rääkis sõjaruumis abilistele, et suurriigid ei blufi, on täiesti teadlik riskidest, millesse võidakse Ameerika väed kaasa tõmmata, kui konflikti ohjeldamine ebaõnnestub.
Ukrainas oli USA juba enne Venemaa 2022. aasta veebruari sissetungi veendunud, et ta ei sekku otseselt lahingutesse, vaid ühendab liitlasi ning pakub sõjalist ja rahalist toetust, mis on olnud hädavajalik Kiievi suutlikkusele Moskva vägesid tagasi tõrjuda.
Üks USA ametnik väitis, et peale selle, et USA otsus takistada Venemaal oma naabrit üle võtta saatis signaali ülemaailmselt, aidates hajutada kõik illusioonid, mis Hiinal võisid olla USA võimu languse osas pärast väga nähtavaid tagasilööke, nagu kaootiline lahkumine Afganistanist 2021. aastal.
Kuid nüüd, mil Ukraina vasturünnak on sel aastal edenenud aeglaselt Venemaa kaitsemehhanismide vastu ja USA parlamendis Kongressis kasvavad küsimused jätkuva pühendumise kohta Kiievi toetamisele, kui sõjategevus on seiskunud, tundub globaalne sõnum vähem selge. Kreml omalt poolt panustab sellele, et suudab USAst ja tema liitlastest kauem vastu pidada.
Juba praegu näib Moskva võitvat võidujooksu suurtükimürskudele, millest on saanud konflikti võtmerelv. Ukraina on ammendanud USA ja liitlasriikide piiratud varud ning tootmise suurendamisel eriti Euroopas on olnud tagasilööke.
Ukraina konflikt on paljastanud USA kaitsevarustuse tarneahela nõrkuse, hoiatas armee teadusnõukogu eelmisel kuul, öeldes, et USA on hädas laskemoona tootmise kiirendamisega. Hiljutised sõjamängud, millest mõned on salastatud, on näidanud, et USA võtmetähtsusega täppis- ja erirelvade varud võivad Hiina sissetungi korral Taiwani ammendada juba mõne päevaga, öeldakse raportis.
Nüüd vajab Iisrael sõjas Hamasi vastu mõndasid sama tüüpi mürske, mida vajab ka Ukraina. Taiwan on samal ajal tellinud samu õhutõrjerelvi, mida kasutavad nii Iisrael kui ka Ukraina.
„Meie tööstusbaas ei olnud valmis nii paljude erinevat tüüpi relvadega varustama korraga mitut erinevat partnerit,” ütles endine kaitsepoliitika asekantsler Michèle Flournoy. „Kõigil kolmel juhul on meie suutlikkus neid partnereid koolitada ja toetada peamine vahend, mille abil saame oma huve kaitsta,” ütles ta.
Kuna sõjaliste kulutuste osakaal majanduses on enam kui kahe aastakümne madalaimal tasemel, pole kaitsetööstus äkiliseks kasvuks valmis. Nüüd on vaid viis niinimetatud peatöövõtjat, mis on kaitsetoiduahela tipus. 1993. aastal, vahetult pärast külma sõja lõppu oli neid 51.
Isegi kui Washingtonis peaks tulema otsus, et suurendada kaitsekulutusi, on USA valitsuse eelarve juba praegu tugeva surve all, kuna laenukulud kasvavad.
„USA riskib end üle pingutada maailmas ohtlikult keerulisel ja ebakindlal ajal ajal, mil me näeme oma valitsemisvõimes ajaloolist Ameerika düsfunktsiooni, ebakompetentsust ja jagunemist,” ütles endine kaitseminister Chuck Hagel.
