Hamasi üllatusrünnak Iisraeli vastu muutis Leedus käimasoleva arutelu kiireloomulisemaks – kas riik suudab end kaitsta, kuni abi saabub?

Sarnase piiriülese rünnaku oht Leedus nagu Iisraelis tundub üsna reaalne, kui Venemaa Wagneri grupeering selle aasta alguses Valgevenesse kolis. Pärast seda on jutt võimalikust hübriidrünnakust vaibunud, vahendab lrt.lt.

Poliitikud kinnitasid, et riigi julgeoleku eest hoolitsetakse – riik on koostanud kaitseplaanid, sõjalise valmisoleku testimiseks peetakse erinevaid õppusi, kujunemas on kogu ühiskonda hõlmava vastupanu kontseptsioon.

Eksperdid pole aga selles veendunud.

Leedu sõjaväeinstruktor Ukrainas Andrejus Šildiajevas ütles, et riik peab valmistuma vastupanuks – omal jõul.

„Esimestel nädalatel ei aita meid keegi, kuni kõik [NATO-s] on end kokku võtnud. Vilnius on piirist 30 kilomeetri kaugusel ja me kaotame poole linnast [abi saabumise ajaks],” ütles ta.

„Me peame teadma, kuidas end kaitsta. Muudmoodi seda öelda ei saa,” lisas Šildiajevas.

Leedu parlamendi Seimi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSGK) esimees Laurynas Kasčiūnas ütles portaalile LRT.lt, et piirivalvurid on koostanud plaanid reageerida muudele rünnakutele peale täiemahulise invasiooni, sealhulgas sabotaaž ja relvastatud grupeeringute sissetung.

„Oleme selle eeskujuks võtnud ühe halvima stsenaariumi, tõenäoliselt halvima stsenaariumi, nimelt sissetungi üle piiri mitte okupeerimiseks, vaid kaose tekitamiseks, inimeste tapmiseks, pantvangide võtmiseks, terrori tekitamiseks jne. täpselt see, mida Hamas on teinud,” ütles parlamendisaadik. „Kui mõtleme Wagnerile, on nende tööpõhimõte väga sarnane.”

Kasčiūnase sõnul oleks esimene reageerimine piiril toimuvatele vahejuhtumitele piirivalvurite käes. Pärast ohu hindamist tõttaksid neile appi teised jõud, sealhulgas sõjaväe ja politsei eriüksused.

„Nii et nad reageerivad, püüdes kinni need terroristid, kõrvaldades, peatades ja heidutades neid. See on idee, kuidas riik peaks käituma, kui raskerelvastust pole kaasatud,” ütles Kasčiūnas.

Endine eriüksuslane ja julgeolekuekspert Aurimas Navys tõstis esile ühise riigikaitseplaani puudumist. Tema sõnul peaks see plaan olema kõikehõlmav ja sisaldama kodanikuvastupanu.

Vaatamata sellele, et see on olnud ettevalmistamisel pärast Venemaa täielikku sissetungi Ukrainasse eelmisel aastal, pole strateegiat veel olnud.

„Sõjaväel on oma plaan, seal on kõik korras, kaitsevägi on valmis. Aga ma ei tea, kuidas meie riik end kaitseb,” ütles Navys.

Plaan on töös olnud pikka aega ja mõned avaldatud asjad kõlavad „pigem loosungitena” kui konkreetse tegevuskavana, lisas ta.

„Kodanikud peavad nägema tegevuste, ressursside ja eesmärkidega plaani. Oleks hea, kui inimesed teaksid, mida neilt oodatakse, mida nad peaksid tegema,” ütles Navys.

Kahjuks pole me lõpptulemusele lähedalgi, lisas ta.

Leedu loob nüüd Komendatūros (komandatuuride) süsteemi, mis asendaks rahuaegsed omavalitsused.

Sõjaajal teevad komandatuuridega koostööd inimesed, kes olid võimelised võitlema, sealhulgas jahimehed, laskurliidu liikmed ja erus olevad sõdurid.

„Need on igas omavalitsuses kaitseplaanidesse integreeritud. Seaduse järgi teevad Komendatūros mitmeid väga olulisi asju – võitlevad õõnestusrühmituste vastu, kaitsevad strateegilisi objekte ja taristut ning teevad palju muud,” rääkis Kasčiūnas.

„Komendatūra on modelleeritud omamoodi kaitseväena, kuid te annate ka kohalikele inimestele võimaluse tegutseda teatud plaani järgi,” lisas ta.

Nende sõjaaja asutuste juhid on kõrged ohvitserid, kes alluvad sõjaväe ülemale. Asetäitja on kohaliku Vabatahtliku Kaitseväe (KASP) üksuse esindaja või keegi väeosast, kes on pärit piirkonnast.

Nii komandandid kui ka nende asetäitjad on Kasčiūnase sõnul juba ametisse määratud.

Järgmise sammuna tuleb luua vastupanuvõitlejate võrgustik eelkõige piirile lähimates omavalitsustes, lisas poliitik.

„Olen saatnud kaitseministrile palve koostada selge algoritm, kuidas kaitses leiavad väejuhatuse plaanides oma koha võitlejad, kellel on relv, kes tahavad panustada kaitsesse, kellel on tahe vastu hakata […]. Nüüd liigume selle nimel, et iga võitleja oleks koolitatud, kontrollitud ja tal võiks olla ülesandeid,” lisas Kasčiūnas.

Endise eriüksuslase Navysi sõnul puudub kodanikuvastupanu alane koolitus. Põhjus on selles, et „99,99 protsenti poliitikutest ja otsustajatest ei usu, et Venemaa võib meid rünnata”, ütles ta.

„Nad võivad sellest rääkida, nad võivad meile erinevatel põhjustel öelda, kuidas me peame võitlema, kuidas me peame võtma teatud meetmeid, kuid nad ei usu seda,” ütles Navys. „Nad ei usu seda, sest neil on selleks kindel alus, kuna me oleme NATO liikmed, me oleme Euroopa Liidu liikmed ja see annab kindla aluse ja põhjuse arvata, et Venemaa meid ei ründa. Ja see on ilmselt tõsi.”

„Peamine, mida me 30 aasta jooksul pole teinud, on koolitus,” ütles Navys ja lisas, et Soome ja Eesti kasutavad koole, et oma ühiskonda kaitseks ette valmistada.

„Peame esimestest koolipäevadest peale oma noormeeste ja neiudega suhtlema ja mõtlema, millisteks kodanikeks nad kasvavad. Me ei tee seda,” lisas Navys.