Koroona epideemia on Soomes taas algamas. Seda on näha terviseameti registriandmetest. Septembri algusest on haigusjuhtude arv kahekordistunud ning koroonahaigete arv haiglates on mõnevõrra suurenenud.

Koroona tõttu intensiivravil patsientide arv ei ole tõusnud, kuid piirkondlikud erinevused võivad esineda, ütleb terviseameti peaarst Tuula Hannila-Handelberg.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) on epideemia algust näha nii vastuvõttudel kui haiglas, ütleb peaarst Eeva Ruotsalainen HUS-i nakkushaiguste kliinikust.

Haiglasse sattunute arv on hakanud kasvama. Sama areng on näha pooltes Euroopa riikides, kus koroona juhtumid on sagenenud, eriti üle 65-aastaste seas, vahendab Iltalehti.

Viimase paari nädalaga on kinnitatud koroonajuhtumite arv HUS-i haiglates neljakordistunud.

Hingamisteede nakkushaiguste sümptomitega haiglapatsientidele tehakse test, mis ütleb, kas patsiendil on koroona-, gripi- või RS-viiruse põhjustatud haigus. Ruotsalaineni sõnul on koroonaviiruse tõttu või seda põdevaid haiglas ligikaudu 80 patsienti. Hinnanguliselt kolmandikku neist ravitakse koroonaviiruse tõttu ja ülejäänud võisid koroona saada haiglas olles.

Suurem osa haiglaravil viibivatest patsientidest on üle 65-aastased.

HUS-is on intensiivravi patsientide arv juba pikka aega olnud nullist ühe patsiendini.

Alates märtsi algusest on Soomes koroonaviiruse põhiviirus olnud omikroni variandi XBB alarühm. HUS-i piirkonnas nagu ka mujal Soomes esineb kõige rohkem selle alagrupi varianti „Eris”.

Ruotslaineni sõnul on haiguspilt varasemaga väga sarnane. Vanus ja kroonilised haigused suurendavad veelgi raske koroonahaiguse riski, nagu see on gripi puhul.

Mida vanem on inimene, seda suurem on oht, et koroonahaigus põhjustab üldseisundi halvenemist, raskema kopsupõletiku või südame- või ajuinfarkti.

Südamehaiguse tüsistuste risk on suurim kaks nädalat pärast haigestumist, kuid jätkub isegi mitmeid kuid.

Koroona pole ainus haigus, mis vaevusi põhjustab.

„Selleks sügiseks ja talveks on oodata kolmekordset epideemiat, st sarnaselt eelmisele aastale, kus RS-viirus ja gripiepideemia olid kõrvuti koroonaga,” ütleb Ruotsalainen.

Millal need algavad, on raske ennustada, kuid eelmisel aastal algas Ruotsalaineni sõnul HUS-i piirkonnas gripiepideemia juba detsembri alguses, kui tavaliselt algab see alles aastavahetusel.

Ka terviseameti peaarst Tuula Hannila-Handelberg ütleb, et milliseks haigustalv kujuneb, on veel raske ennustada.

RSV-, gripi- ja koroonajuhtumite üksikjuhtumid esinevad samal ajal, kuid see, kas iga viiruse põhjustatud epideemia kõrgnädalad langevad kokku, saab näha.

Ruotsalaineni sõnul on RS-viiruse põhjustatud haigust traditsiooniliselt peetud lastehaiguseks, kuid tänapäeval põhjustab see teadaolevalt täiskasvanutel ja eakatel gripist veelgi tõsisemat alumiste hingamisteede põletikku.

Laboratoorselt kinnitatud RSV juhtumeid oli HUS-i piirkonnas üle 60-aastaste hingamisteede põletiku tõttu haiglaravil viibinute seas eelmisel aastal peaaegu sama palju kui alla 4-aastastel.

See on harvem, kuid võimalik on saada korraga mitu hingamisteede haigust.

„Hooldekodudes ja kodus elavad vanurid, kes võivad tõsiselt haigestuda, teevad mulle praegu muret,” ütleb Ruotsalainen.

Tervetele annab kolmest koroonavaktsiinist koosnev seeria kaitse tõsise haiguse eest, kuid riskirühmade ja eakate kaitse on ilma kordusdoosideta puudulik. Kaitse nõrgenemine on individuaalne ja sõltub kroonilistest haigustest, vanusest ja ravimitest.

Ruotsalainen tunneb muret eakate ja riskirühmade vaktsineerimisega hõlmatuse pärast.

Terviseamet soovitab sügis-talvist koroona vastu vaktsineerimist kõigile üle 65-aastastele, neile üle 18-aastastele, kes kuuluvad meditsiinilistesse riskigruppidesse ja üle 12-aastastele, kellel on tõsine immuunpuudulikkus.

Viimasest tõhustusdoosist on möödas aasta. Sel ajal võttis vaktsiini vaid 55 protsenti üle 65-aastastest inimestest. Ruotsalaineni sõnul võtsid sellest rühmast gripivaktsiini liiga vähesed – vaid 60 protsenti.

Mõlema haiguse puhul tuleks saavutada palju suurem vaktsineerimisega hõlmatus. Kuna vaktsiini mõju erineb eakatel üldiselt terve elanikkonna omast, on oluline, et üle 65-aastased ja riskirühma kuuluvad inimesed saaksid lisaks gripivaktsiinile ka tõhustusdoosi. Tasub meeles pidada, et ka raske gripiga kokku puutunud inimese tervel lähiringil on õigus tasuta gripivastasele vaktsineerimisele.

Ruotsalainen ei tea kindlalt, miks eelmisel sügisel koroona vaktsiine nii kiiresti ei võetud. Ta kahtlustab, et koroonariskid unustati ära.

Koroonat ei pruugita enam pidada tõsise haiguse põhjuseks, mida see teatud rühmade puhul kindlasti ikka veel on, lisab ta.

Ruotslaineni sõnul on oluline, et eakate ja riskirühmade koroona vaktsineerimised saaks täistuuridel käima, sest epideemia on juba alanud.

Vaktsineerimine hoiab ära raskete kopsupõletike tekke, vähendab haiglaravi ja suremust ning kaitseb ka südame- ja ajuinfarkti eest.

Sel sügisel on esmakordselt turule tulnud ka tasuline vaktsiin RS-viiruse vastu.

Terviseameti peaarsti Hannila-Handelbergi sõnul on koroonavaktsiini doose manustatud järjest suuremas koguses. Terviseamet on soovitanud sügistalvised kordusvaktsiinid anda põhiliselt samaaegselt gripivaktsiinidega. Hoolekandepiirkonnad võivad aga oma äranägemise järgi vaktsineerimist ette võtta.

Ruotsalainen tuletab meelde, et hingamisteede haiguste vastases võitluses toimivad lisaks vaktsiinidele ikka samad vanad nipid. Hea kätehügieen aitab ja külmetuse korral tuleks koju jääda ja põdeda.

Epideemia ajal soovitab ta riskirühmades ja eakatel inimestel kasutada respiraatoreid, vähemalt kohtades, kus liigub palju inimesi.