USA seadusandjate otsus loobuda Ukrainale 6 miljardi dollari suurusest abipaketist õhutab mõnede Kiievi liitlaste seas ärevust, et Ameerika toetus sõjategevusele hakkab kõikuma.

Kongress loobus Kiievi rahastamisest, et aidata vältida valitsuse sulgemist just siis, kui Ukraina intensiivistab jõupingutusi Venemaa sissetungi tõrjumiseks, tekitades muret, et USA võib kalduda isolatsiooni poole ja keskenduda rohkem sisepoliitikale. Vähem kui kaks nädalat tagasi külastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA pealinna, et paluda uusi relvasüsteeme ning jätkuvat rahalist ja sõjalist toetust, vahendab Bloomberg.

Areng on murettekitav ja vajab kiiret lahendamist, ütles anomüümsust palunud kõrge Euroopa ametnik. USA suhtumine Ukrainasse on muutunud laiemalt ning Putin ja teised agressorid võivad Lääne vankumatu toetuse puudumisel olla julgemad, lisas ametnik. Üks Euroopa Liidu juht prognoosis, et USA valimiste lähenedes läheb olukord tõenäoliselt keerulisemaks.

„See üllatas meist enamikku, neid, kes toetavad Ukrainat,” ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis esmaspäeval Bloombergile telefoni teel Kiievist, kus ta osales EL-i välisministrite kohtumisel.

„See võib tekitada rõõmu nendes riikides, kes ei toeta Ukrainat ega soovi neile midagi muud peale võidu,” lisas Landsbergis. „Seda saab loomulikult parandada, kuid see näitab arutelu keerukust.”

Mõned liitlased viitasid president Joe Bideni kommentaaridele, milles kutsuti esindajatekoja spiikrit Kevin McCarthyt üles rahastamisega kiiresti tegelema, mis tõendab, et laialdane rahvusvaheline toetus Ukraina sõjategevusele on puutumatu ja Kiievile antava abi peatamine on vaid ajutine.

„President Biden tegi tegelikult selgeks, et see ei muuda tema seisukohta jätkuva abistamise ja rahastamise kohta,” ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps esmaspäeval Manchesteris konservatiivide partei konverentsil toimunud paneeldiskussioonil. „Kuid loomulikult mängib selles rolli sisepoliitika.”

Kongress võttis laupäeval vastu kahepoolse meetme, mis hoiab USA valitsust rahastatuna kuni novembri keskpaigani, kuid abi puudumine Ukrainale oli hoop Bideni valitsusele.

Küsimusele, mida ta ütleks Zelenskile ja teistele liitlastele, vastas USA liider: „Ma võin neid rahustada. Vaadake mind: Me teeme selle ära.”

Kuid uut abi on üha raskem saavutada, eriti kuna USA siseriiklik fookus nihkub üha enam sellistele probleemidele nagu piiri julgeolek.

USA Bideni valitsus loodab, et rahastamisotsust peetakse anomaalseks, ütles USA ametnik. Siiski ütlesid mitmed Euroopa ametnikud, et seadusandjate samm tekitab muret, kuigi USA toetus Ukrainale tõenäoliselt jätkub.

Esmaspäeval Kiievis kõneledes enne kõnelusi EL-iga ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et tema valitsus teeb USA Kongressi mõlema poolega koostööd, et tagada toetuse jätkumine.

„Me ei tunne, et USA toetus oleks kadunud, sest USA mõistab, mis on Ukrainas kaalul,” ütles Kuleba ajakirjanikele. „Küsimus on selles, kas juhtum on üks vahejuhtum või süsteem,” lisas ta. „Ma arvan, et see oli vahejuhtum.”

Abi andmisest loobumise otsust arutasid Kiievis kohtunud ministrid vaid mitteametlikult ja üldiselt leiab EL, et Washington leiab lahenduse, ütles anonüümsust palunud diplomaat. Sellele vaatamata on mure USA järgmise aasta valimiste võimalike tulemuste pärast, lisas ametnik.

Euroopa toetus Ukrainale seisab silmitsi uue väljakutsega pärast seda, kui laupäeval võitis Slovakkias valimised Venemaale sümpaatne kandidaat. Robert Fico on kritiseerinud Euroopa Liidu sanktsioone Kremli vastu ja ta lubas lõpetada sõjalise abi andmise Ukrainale.

Kiievis asuva investeerimispanga Dragon Capitali peaökonomist Olena Bilan ütles intervjuus, et Kiievi valitsus on taganud piisavalt rahalisi vahendeid, et katta oma selle aasta eelarve vajadused, kuid hoiatas, et järgmine aasta näib „üha raskem” ja „Ukraina on muutunud USA raskete poliitiliste protsesside pantvangiks”.

EL-i välispoliitika juht Josep Borrell ütles, et blokk kahetseb Kongressi otsust „sügavalt ja põhjalikult”, kuid kinnitas, et on kindel, et see vaadatakse uuesti läbi.

Borrell rääkis esmaspäeval Kiievis ajakirjanikega, enne kui võõrustas tema sõnul esimest kokkusaamist kõigi 27 liikmesriigiga väljaspool EL-i territooriumil.

„Me peame jätkama Ukraina toetamist ning arutama oma Ameerika liitlaste ja sõpradega, et ka nemad saaksid jätkata,” ütles ta.