Laeva ninas olev ankur ei saanud lõhkuda gaasitoru ja andmekaableid, ütleb Soome merekapten Mikko Heikkilä.
Ankrukett ja see, mille külge see on kinnitatud, ei pea vastu, kui see laeva liikumise ajal alla lasta ja mööda põhja lohistada, selgitab Heikkilä.
Kui laev liigub pärisuunas ja te viskate ankru vöörist alla, siis laev peatub. Selline asi ei õnnestu, räägib Heikkilä.
Praegu uuritava kahju Soome lahel võis tekitada hoopis laeva taga lohistatud ese, hindab Heikkilä.
On laevu, mis veavad atra, millega tehakse esmalt põhja kraav, millesse lastakse kaabel või toru.
Sellist atra veetakse trossi abil mööda merepõhja. See on spetsiaalselt selleks loodud. Sellele rakendatavad jõud ja tõmbekiirused on täpselt välja arvutatud, märgib Heikkilä.
Soome ja Eesti vaheline gaasijuhe sai kahjustada pühapäeva, 8. oktoobri varahommikul. Samal ööl said kahjustada Soome ja Eesti vaheline andmekaabel ning Rootsi ja Eesti vaheline andmekaabel.
Vene riigile kuuluv tuumajõul töötav kaubalaev Sevmorput ja Hiina ettevõtte kaubalaev Newnew Polar Bear sõitsid 8. oktoobri varahommikul üle gaasitoru ja sidekaabli. Soome keskkriminaalpolitsei on öelnud, et uurib nende laevade liikumist.
Laevade liikumiste põhjal võis neil olla tegemist gaasitoru lekke ja kaabli katkemisega. Lihtsaim teooria on see, et laev on kõigist kolmest kahjustatud kohast üle sõitnud, tõmmates oma järel atra.
Laevade kiirus aga paneb Heikkilä kahtlema. Sevmorput ja Newnew Polar Bear sõitsid üle gaasitoru ja andmekaablite normaalse kiirusega.
Ma arvan, et sellistel kiirustel poleks see võimalik. See pole praegu võimatu, aga kui seda teha ilma riskideta, siis palju aeglasemas tempos, märgib ta.
Laevade liikumiskiirust salvestava AIS-i infoga on lihtne manipuleerida, märgib Heikkilä. Ta ei usu samas, et väike, 169-meetrine Newnew Polar Bear võiks enda järel lohistada objekti, mis võiks kahjustada merepõhja taristut.
Ankurdatud laev võib triivides merepõhja kahjustada. Põhimõtteliselt võiks ankur haakuda toru või kaabli taha. AIS-i andmetel pole sellist laeva sealkandis olnud.
Kohapeal ankurdatud laev ei saanud kahjustada kolmes erinevas kohtas olevat objekti ehk gaasitoru ja kahte andmekaablit.
Ametivõimud pole öelnud, kui hästi oli gaasitoru kahjustuskohas kaitstud. Toru on teatud ulatuses kaetud pinnasega, kuid teatud ulatuses mitte.
Kahjustuse täpset asukohta ei ole avalikkusele avaldatud, kuid seda saab järeldada asukohast, mida võimud uurivad. Põhimõtteliselt võiks hävitamistöid teha ka vee all näiteks allveelaeva või robotitega.
See on ka võimalus, et seda tegi merepinnal olnud laev, mis pole asukohaandmeid edastanud, ütleb Heikkilä.
Soome lahte on suhteliselt lihtne jälgida, ütleb Heikkilä. See ei ole nii killustatud kui maailma kõige aktiivsemad merealad.
Soome lahte läbivad laevad peavad end registreerima Soome lahe rannikuriikides. Lahte ei saa märkamatult läbida.
Ja neid jälgitakse kogu aeg. Kui seal liigub keegi, kes asukohainfot ei saada, siis ta tuvastatakse kuidagi. Helikopteriga, teisel laevaga või muul viisil, ütleb Heikkilä.
Heikkilä usub, et võimud teavad väga hästi, millised laevad on Soome lahel liikunud. Terve mõistuse järgi peaks meil olema sellised nipid, et me juba sel hetkel teame, mis seal on juhtunud, lisab ta.
Sevmorput ja Newnew Polarbear liiguvad nüüd teineteise sabas Norrast põhja pool. Heikkilä sõnul pole see eriline, sest jäistel merealadel on laevadel mõistlik konvois jäämurdjale järgneda.
Tähelepanuväärne on, et väike kaubalaev Newnew Polar Bear sõitis pika tee mööda Põhja mereteed Peterburi.
Üldjuhul veetakse konteinereid pika vahemaa tagant, näiteks Aasiast Euroopasse, võimalikult suure laevaga. See Hiina laev on tõesti väike, see ei ole pikamaa konteinerlaev.
Venemaa strateegilised huvid on seotud Põhja mereteega. Venemaa tahab sinna liiklust ja laevu. Selliseid katsereise tehakse seal ilma põhjuseta. Selles mõttes on raske öelda, mis on tüüpiline ja mis mitte, ütleb Heikkilä.
Kas torude ja kaablite purunemine võib olla lihtsalt õnnetu juhus?
Kui üks selline asi oleks juhtunud, oleks see täiesti võimalik, hindab Heikkilä. Kahju suurus, gaasitoru ja kaks andmekaablit viitavad sellele, et kahju on tekitatud meelega.
Maailmameredel katkevad aeg-ajalt kaablid, kuid kalli taristu omanikud püüavad oma valdusi kontrollida. Näiteks on Põhjamerel seirelaevad, mis hoiavad tuuleparkidel silma peal, räägib Heikkilä.
Heikkilä toob välja väikese Vene laeva SGV Flot, mis veetis kaks päeva piiratud alal keset Soome lahte. Laev kahjustatud aladest üle ei läinud ja sellele keskendunud meedia tähelepanu on vaibunud.
Merel juhtub igasuguseid kummalisi asju. Siis, kui õnnetus juhtub, hakkame vaatama, mis selle ümber on juhtunud, ja leiame kummalisi asju, märgib ta.
