Rahvasaadik ja erukindral Pekka Toveri peab Soome ja Eesti vahelise gaasitoru purunemises tõenäoliselt vastutavaks Venemaad.

Kui mõelda, kes sellest kõige rohkem kasu saab ja kellel on selleks parimad võimalused, siis on päris raske kedagi teist leida, märkis Toveri.

Iltalehti info kohaselt kahtlustavad Soome riigi juhtkond ja kaitsevägi, et Venemaa on gaasitoru lõhkumise taga.

Soome keskkriminaalpolitsei uurib juhtunut kui vandalismi. Peaminister Petteri Orpo ega keskkriminaalpolitsei eilsel teisipäevasel pressikonverentsil arvatavat süüdlast avalikult ei nimetanud. Keskkriminaalpolitsei inspektori Timo Kilpeläineni sõnul on kahju suurusjärk aga selline, et see ei saanud tekkida juhuslikult.

Teil on vaja teatud tüüpi oskusteavet ja varustust. See ei ole tavalise inimese tegu, ütles ta.

Riigi poolt toime pandud sabotaaž on „Soome suveräänsuse selge rikkumine”, kommenteeris Yle-le sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.

Soome ja Eesti on NATO riigid. Toveri sõnul ei saa Soome ja NATO jätta vastamata, kui Venemaa süüdi mõistetakse.

Sellele ei saa reageerimata jätta. See on nii ennekuulmatu tegu, et Venemaad tuleks karistada. Sest kui on selged tõendid ja midagi ette ei võeta, siis on see avatud volitus, et Venemaa võib kõike teha. Olukord muutuks täiesti jätkusuutmatuks, märgib Toveri.

NATO avaldas teisipäeval toetust Soomele ja Eestile.

Toveri sõnul põhinevad Venemaa hübriidoperatsioonid sellel, et ta suudab ilma vahele jäämata panna toime „vastikusi”.

Isegi kui jäljed viivad sülditehasesse, pole suitseva relva leidmine lihtne. Kui pole selgeid tõendeid selle kohta, kes tegija on, on seda sõjategevusena raske tõestada. Teisalt on selge, kes on nende taga, mis võimaldab sihtriikides hirmu sisendada, märgib Toveri.

Toveri peab võimalikuks kasutada ka proxy- ehk puhvertegutsejaid.

Kui keegi on läinud sinna sabotaaži toime panema, siis on vähetõenäoline, et tema küljes on olnud suur Venemaa lipp, sõnab ta.

Hübriidoperatsioonidega üritab Venemaa jälgi segada, tehes midagi enda vastu, süüdistades teist poolt ja võltsides tõendeid selle kohta, et teine ​​osapool seda tegi, viitab Toveri Nord Streami gaasitorude plahvatusele, mille uurimine on olnud „surnud ring”.

See segadus raskendab hübriidoperatsioonidele reageerimist, ütleb Toveri.

Rahvusvahelises diplomaatias ja rahvusvahelistes suhetes ei hakata tavaliselt midagi tegema enne, kui on selgeid tõendeid selle kohta, kes selle taga on. Venemaa on seda asjaolu traditsiooniliselt pikka aega ära kasutanud.

Kuidas saaks Venemaale reageerida, kui ta on süüdi tunnistatud?

Kas me sekkume sõjaliselt, siis ilmselt mitte. Kas tasub alustada sõda mõne tühise sabotaažirünnaku pärast? Vastutustundlikumad tegijad mõtlevad välja muid viise agressori karistamiseks kui alustada sõda, kus inimesed surevad, märgib Toveri.

Meetmete sobiv ulatus on Toveri sõnul riigi juhtkonna asi, kuid võimalike diplomaatiliste meetmetena nimetab ta lepingute lõpetamist ja Venemaa osapoolte tegevuse piiramist lääneriikides. Uurida võiks ka Ahvenamaa konsulaadi seisukohta.

Toveri rõhutab aga eelkõige majanduslikke meetmeid.

Jah, meie sanktsioonide režiimis on mingil määral kasutamata sanktsioone ja tegevusi, mis võivad Venemaale tõsiselt haiget teha. Venemaa ei ole piisavalt haiget saanud ja seepärast julgeb ta neid meetmeid jätkata, jätkab Toveri.

Küsimusele, et kui majandussanktsioonid pole Venemaad seni peatanud, siis kas need olid siis piisav meede, vastab Toveri, et probleem on selles, et need toimingud on seni olnud nii kiired. Tööriistakastis oleks palju suuremaid meetmeid Venemaa kontrolli alla saamiseks, kuid nende peale pole tahetud minna.