Oma vaadatavuse tippajal edastatud lubadusega saata nii Ukrainale kui ka Iisraelile rohkem relvi, püüdis president Biden neljapäeval selgeks teha, et USA ei eelista üht sõda teisele.

Kuid mõni tund varem ütles kaitseministeeriumi ametnik, et kümned tuhanded Ukrainale lubatud 155-millimeetrised suurtükimürsud suunatakse Iisraeli, vahendab New York Times.

Mürsud on näide Ameerika relvadest, mida ametnike ja ekspertide sõnul on mõlemas sõjas vaja, mis võib vähendada USA suutlikkust nõudlusega sammu pidada. See kehtib eriti siis, kui Iisraeli eeldatav maapealne pealetung Gazas vastuseks Hamasi rünnakutele kestab mitmeid kuid.

„Tõenäoliselt näete pidevat relvavoogu Iisraeli,” ütles USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh eelmisel nädalal.

Mõned neist saadetistest võivad sisaldada sama tüüpi suurtükimoona ja pomme, millele Ukraina on tuginenud 20-kuulises maasõjas, et kaitsta oma territooriumi Venemaa eest.

USA praeguste ja endiste riikliku julgeoleku ja kongressi ametnike sõnul peavad Ukraina ja Iisrael enamasti erinevat tüüpi sõdu ning neil on erinevad võimalused ja vajadused.

Viimastel kuudel on Ukraina vasturünnak seisnud silmitsi tugeva vastupanuga Venemaa miinide, kaevikute ja muude kaitsemehhanismide poolt ning sõda on muutunud suurtükke kasutavaks kurnamissõjaks.

Iisrael valmistub alustama väga erinevat tüüpi maasõda – linnasõda tihedalt asustatud Gaza sektoris, mida on alates Hamasi 7. oktoobri rünnakutest saatnud Iisraeli õhurünnakud.

„See, mida me Iisraelile ja mida me Ukrainale anname, kattub väga vähe,” ütles USA Luure Keskagentuuri endine direktori asetäitja Michael Morell eelmisel nädalal.

Ukraina on valmis saama umbes 61 miljardit dollarit uut sõjalist abi, mis on enam kui pool 105 miljardi dollari suurusest peamiselt välisabist koosnevast hädaabipaketist, mille Biden soovib, et Kongress heaks kiidaks. Iisrael, kelle sõjavägi on palju paremini varustatud kui Ukraina oma, saaks ettepaneku kohaselt oma õhu- ja raketitõrje jaoks umbes 14 miljardit dollarit, millest Valge Maja reedel teatas.

Siiski, kuna ülemaailmsed 155-millimeetriste mürskude ja muude relvasüsteemide varud on juba ammendunud ning tootjatel on raskusi nõudlusega sammu pidada, tuleb mõlema sõja tarnimisel teha kompromisse, mida kauem need kestavad, kirjutas analüüsis endine Valge Maja relvastrateeg Mark Cancian, kes on praegu Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik.

On kolm peamist relvasüsteemi, mida Iisrael ja Ukraina võivad USA-lt vajada.

Suurtükimoon

NATO standarditele vastavate 155-millimeetriste mürskude järele on ilmselt suurem nõudlus kui ühegi teise ​​relva järele, kuna nii Iisrael kui ka Ukraina kasutavad neid mõnekümne kilomeetri raadiuses olevate sihtmärkide vastu.

USA on saatnud Ukrainale rohkem kui kaks miljonit 155-millimeetrist mürsku ja Euroopa on saatnud lisaks sadu tuhandeid pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris. Kuid Lääne sõjalised varud on nüüd lähenemas „vaadi põhjale”, ütles hiljuti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tippametnik, Hollandi admiral Rob Bauer.

Jaanuaris teatas Pentagon, et kasutab Ameerika Ühendriikide varusid Iisraelis ja saadab Ukrainasse sadu tuhandeid 155-millimeetriseid mürske. Varud asuvad Iisraelis, mis on lähim Ameerika liitlane Lähis-Idas, et vajaduse korral kiiresti relvi kogu piirkonnas kasutada.

Umbes pooled Iisraeli laos olevatest mürskudest saadeti välja eelmisel talvel. Pentagon kavatseb nüüd vähemalt osa ülejäänutest suunata Iisraeli sõjaväele, ütles kaitseministeeriumi ametnik.

Pentagoni pressiesindaja major Charlie Dietz keeldus arutamast mis tahes laskemoona üleandmise üksikasju, kuid ütles, et USA peamine prioriteet „on tagada, et Iisraelil oleks sel ajal vajalikud ressursid”.

Teine kaitseministeeriumi ametnik ütles, et Iisrael ja Ukraina võivad kattumise vältimiseks saada laskemoona erinevaid variante. Ametniku sõnul võib USA anda Iisraelile täppisjuhitavaid mürske sihtmärkide tabamiseks rahvarohkes linnapiirkonnas, samas kui Ukrainasse saadetavad kobarlahingumoona mürsud võivad olla tõhusamad kogu lahinguväljal paiknevate positsioonide vastu.

Sellegipoolest on Ukraina oma vastupealetungis mõnikord tulistanud tuhandeid suurtükipauke päevas ning Kiievi ja kogu NATO sõjaväeametnikud on pikka aega kartnud, et need saavad peagi otsa.

Tootjad Ameerika Ühendriikides ja Euroopas panevad oma laskemoona tootmist hoogsalt käima, kuid tõenäoliselt läheb veel aastaid, enne kui nad suudavad täita Atlandi alliansi varusid ja Ukraina nõudmisi – Iisraeli omadest rääkimata.

Nutipommid

Pärast Hamasi rünnakut sisaldas esimene relvasaadetis, mille USA Iisraeli saatis, umbes 1000 väikese läbimõõduga pommi, millest igaüks kaalub umbes 110 kg ja mis kasutavad sihtmärkide jälgimiseks ja tabamiseks GPS-navigatsioonisüsteemi.

Ametnike sõnul avaldab Iisrael USA-le survet, et saada rohkem pomme, mis lastakse välja lennukitelt. Maapealset versiooni on lubatud ka Ukrainale ja see peaks tarnitama sel sügisel.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel on Iisrael alates 2010. aastast ostnud USA-lt üle 8500 väikese läbimõõduga pommi.

Eksperdid ütlesid, et Pentagon on alates 2018. aastast hankinud enam kui 34 000 pommi, mida õhuväe kindral kirjeldas 2021. aastal kui suurt varu.

See tähendab, et Ukraina ja Iisrael ei pea pommide pärast võistlema.

„USA suudab praegu rahuldada nii Iisraeli kui ka Ukraina vajadusi,” ütles endine USA armee ohvitser ja Washingtonis asuva demokraatiate kaitse fondi vanem sõjaväeekspert Bradley Bowman.

Stingeri raketid

Iisrael ja Ukraina kasutavad õhurünnakute eest kaitsmiseks üldiselt erinevaid süsteeme.

Iisraeli kiidetud Iron Dome süsteem on tema õhutõrje selgroog. Ukraina läänest tarnitud õhutõrje koosneb peamiselt USA süsteemidest, sealhulgas Patrioti süsteemist ning Saksamaa ja Norra omadest.

Cancian ütles, et mõlemal riigil on „tulista ja lahku” Stingeri rakette, mida Ukraina on kasutanud Venemaa droonide allalaskmiseks ja muudel õhurünnakutel. Iisrael võib neid eriti vajada maapealse sissetungi korral.

Raketid võivad olla ideaalsed linnalahinguteks Gaza linnas: kerged, väikesed ja hästi kaasaskantavad Stingerid tulistatakse välja õlalt. USA-lt võidakse paluda anda Iisraelile sõidukeid Avenger, mis on spetsiaalne Humvee sõiduk, mis suudab kiiresti järjest välja tulistada kuni kaheksa Stingeri raketti. Kiiev on alates novembri lõpust saanud USA-lt 20 Avengeri.

Iisraelis ja Ukrainas on ka õhutõrjesüsteemid Patriot. Kuid Stingerid on palju odavamad kui Patrioti raketid, mistõttu on neid droonide ja Hamasi odavate suurtükirakettide allalaskmiseks kuluefektiivsem kasutada.

Kuid Stingeri varud on „äärmiselt piiratud” ja neid toodetakse vähe, ütles Cancian. Ta lisas, et USA on Ukrainale juba andnud üle 2000 Stingeri süsteemi ja tõenäoliselt on ka Taiwan saanud mõned neist Hiina sõjaliste ähvarduste vastu.