Mõte keelata Helsingi kesklinnas bensiini- ja diiselautodel sõitmine pälvib mitmete osapoolte kriitikat.
Helsingi linnakeskkonna abilinnapea Anni Sinnemäki on öelnud, et võimalik, et Helsingis tuleb samasugune bensiini- ja diiselautosid keelustav „keskkonnatsoon” nagu seda rakendatakse Stockholmis, vahendab Helsingin Sanomat.
Koonderakondlasest abilinnapea Daniel Sazonov kritiseeris seda ideed teravalt.
„Ettepanek sisepõlemismootoriga autode täielikest keelutsoonidest Helsingis on reaalsusest irdunud. Linn ja riik peavad esmalt looma tingimused autopargi elektrifitseerimiseks, enne kui üldse mõeldakse igasuguste piirangute peale,” kirjutab Sazonov väljaandele Helsingin Sanomat saadetud e-kirjas.
Sazonov ütleb, et elektrisõidu edendamine on iseenesest ühine eesmärk. Ta teeb ettepaneku, et Helsingi peaks otsustama järgmise kolme aasta investeeringute programmi üle, mis soodustaks laadimistaristu arengut eelkõige südalinna piirkonnas.
„Elektrifitseerimise edendamise asemel on linn kahjuks roheliste, SDP ja vasakliidu enamuse toel viimastel aastatel enamasti vastu võtnud otsuseid, mille eesmärk on raskendada autot vajavate Helsingi elanike igapäevaelu ja muudavad selle tunduvalt kallimaks,” kritiseeris Sazonov.
Isegi sotsist linna keskkonnakomisjoni aseesimees Olli-Pekka Koljonen ei paista olevat keelumõttest vaimustuses, kuigi ei lükka seda täielikult tagasi. Tema hinnangul on veel vara selles asjas seisukohta võtta, aga mõelda võib. „Me ei ole seda fraktsioonis arutanud.”
Bensiini- ja diiselautode keelustamise eesmärk oleks heitgaaside vähendamine. Helsingil on olnud probleeme heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisega.
Koljonen leiab, et sõidust tulenevate heitmete vähendamiseks on hea valida need vahendid, mis kõige paremini mõjuvad. Seetõttu tasuks tema hinnangul praeguses etapis eelkõige tõsta ühistranspordi atraktiivsust ja teiseks soodustada autopargi uuendamist, et vähem saastavaid autosid oleks rohkem.
Ta nõustub Sazonoviga, et linn võiks elektriautosid propageerida, näiteks määratledes rohkem elektriautode laadimispunkte.
Ka Koljonen leiab, et enne bensiini- ja diiselautode keelustamist oleks hea välja selgitada keelu sotsiaalmajanduslikud mõjud. Oht on olukord, kus jõukad saavad osta kalli elektriauto ja pääsevad keelualale sõitma, kuid keeld tabaks neid, kes vähem saastavat autot endale lubada ei saa.
Koljoneni sõnul oleks praeguses etapis keelu probleemiks ka see, et elektriautode osakaal pole veel väga suur. Tema hinnangul oleks olukord keelamiseks soodsam, kui elektriautode osakaal autopargis oleks praegusest suurem, nagu Norras ja Rootsis.
Kui aga keeld ühel hetkel kehtestatakse, kaldub Koljonen seisukohale, et see kehtiks ka bussidele ja taksodele. Selle asemel kaaluks ta, kas tasuks keeldu rakendada kaubaveoautodele. Tema väitel jääb veokite elektrifitseerimine kaugele maha takso- ja bussiliikluse elektrifitseerimisest.
Ka kultuuri ja vaba aja abilinnapea Paavo Arhinmäki vasakliidust rõhutab sotsiaalse õigluse teemat. Arhinmäki nendib sotsiaalmeedias, et äärelinnas ja ringteedel peab tulevikus olema võimalik sõita sisepõlemismootoriga autodega. Tema arvates ei ole aga küsimus kesklinna osas nii selge.
Olen tolkun ihminen. Vaikka ajan dieselautolla, en vastusta sähköautoja. Pikemminkin päinvastoin.
On sosiaalisesti oikeudenmukaista, että jatkossakin lähiöissä ja kehäteillä saa ajaa bensa- ja dieselautoilla.
Uskoisin, että tonnien kassin Espalta voi hakea myös sähköautolla.
— Paavo Arhinmäki (@paavoarhinmaki) October 13, 2023
