Euroopa Komisjoni endine president Jean-Claude Juncker taunis Ukraina võimalust ühineda Euroopa Liiduga, nimetades riiki tohutult korrumpeerunuks.
„Kõik, kellel on olnud Ukrainaga pistmist, teavad, et see riik on korrumpeerunud kõigil ühiskonna tasanditel. Vaatamata oma jõupingutustele ei ole ta ühinemiseks valmis; see vajab ulatuslikke sisemisi reformi protsesse,” ütles Juncker neljapäeval Saksa väljaandele Augsburger Allgemeine antud intervjuus.
„Valelubaduste andmine” ukrainlastele seoses ELiga ühinemisega „ei ole hea ei EL-ile ega Ukrainale,” lisas Juncker, kes oli aastatel 2014–2019 Euroopa Komisjoni juht.
„Te ei tohiks anda valelubadusi Ukraina inimestele, kes on kaelani hädas,” ütles Juncker. „Olen väga vihane mõne hääle peale Euroopas, kes ütlevad ukrainlastele, et nad võiksid kohe liikmeks saada.” Kiiev on tõrjunud Venemaa presidendi Vladimir Putini täiemahulist sissetungi, mis algas 2022. aasta veebruaris.
Juncker väitis, et kandidaatriikide nagu Ukraina ja Moldova liikmelisus EL-iga peab olema seotud „sisereformide” ja „kvalifitseeritud häälteenamusega”. Ukraina on aastaid seisnud silmitsi küsimustega oma korruptsioonivastase võitluse saavutuste kohta.
Praegune Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel suhtuvad Ukraina blokiga liitumisse palju positiivsemalt kui Juncker.
Teisipäeval teatas väljaanne Politico, et EL valmistub Ukrainaga läbirääkimiste alustamiseks selle tulevase ühinemise üle ning kolme diplomaadi sõnul tehakse ametlik teadaanne juba detsembris.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock rõhutas teisipäeval Kiievi visiidil, mis oli osa ELi välisministrite esimesest mitteametlikust kohtumisest väljaspool blokki, et „Ukraina tulevik on Euroopa Liidus. Meie vabaduse kogukonnas, mis ulatub Lissabonist Luganskini”. Septembris märkis Baerbock Kiievi reisil, et Ukraina peab korruptsiooni välja juurimiseks rohkem ära tegema.
Von der Leyen suhtub Ukraina liikmelisusse positiivselt ja nõudis septembris peetud kõnes 30 riigiga Euroopa Liidu laienemist.
Augustis nimetati kaks Ukraina kõrget ametnikku kahtlustatavateks omastamise skeemis, mis hõlmas humanitaarabi hankimist, samas kui toonane kaitseminister Oleksi Reznikov sattus jaanuaris sõjaväelaste toitlustuslepingu tõttu kriitika alla.
Ukrainas korruptsioonivastast tegevust juhtinud president Volodõmõr Zelenski on pälvinud kriitikat selle eest, et ta otsustas võrdsustada korruptsiooni riigireetmisega, mis ametnike hoiatuse kohaselt annab riigi julgeolekuteenistusele rohkem võimu.
„Mõnede nn uute liikmetega on meil halbu kogemusi, näiteks õigusriigi põhimõtete osas,” ütles Juncker. „Seda ei saa enam korrata.”
