Hiljuti avastatud plahvatus Soome ja Eesti vahel moodustab vaid murdosa eelmise aasta Nord Streami plahvatustest.
Norra seismoloogiauuringute instituut NORSAR teatas STT-le, et Läänemeres Soome ja Eesti vahelise gaasitoru lähedal tuvastatud tõenäolise plahvatuse tekitamiseks oleks piisanud veidi alla saja kilogrammi trotüüli lõhkeainest. Hinnangus on aga palju ebakindlust, ütles NORSAR-i tegevjuht Anne Strömmen Lycke STT-le.
Samas ei võta NORSAR seisukohta, mis võis võimaliku plahvatuse põhjustada ja kas see on seletatav õnnetuse või toru purunemisega. Vaatlus tehti Soomes asuvatest mõõtejaamadest.
Meie asi pole seda väita. Selle põhjal oleme kinnitanud, et piirkonnas oli plahvatusest põhjustatud maapinna vibratsioon. Signaal vastas plahvatusele, mitte näiteks maavärinale, ütles Lycke.
NORSAR-i tehtud vaatluse magnituud oli 1,0, mis tähendab, et plahvatus oli vaid murdosa eelmisel aastal Nord Streami gaasitorude juures täheldatud plahvatustest. Möödunud aasta septembris täheldas NORSAR seoses Nord Streami torujuhtmete purustamisega kahte plahvatust magnituudiga 1,8 ja 2,3. Võimsuse skaala on logaritmiline, mis tähendab, et suurim plahvatustest oli üle kümne korra suurem kui praegune Soome lähistel tehtud vaatlus.
TNT ekvivalent on plahvatuste tugevuse hindamiseks laialt kasutatav mõõtühik. Eelmise aasta Nord Streami plahvatused vastasid Norsari andmetel 190–320 ja 650–900 kilogrammile trotüülile.
Mereväe komandör Jüri Saska ütles teisipäeva õhtul Eesti avalik-õiguslikule ringhäälingule ERR, et Soome ja Eesti vahelise Balticconnectori gaasitoru kahjustused näevad välja, nagu oleks torustikku küljelt rebitud. Tema tehtud seismilist vaatlust ei saa NORSAR-i hinnangul aga seletada sellega, et toru oleks mööda merepõhja näiteks ankruga lohistatud.
Me ei arva nii, sõnas Lycke. Ta kinnitas, et seismilise laine tekitamiseks on vaja lööki.
