Selgelt ähmis Ukraina president Volodõmõr Zelenski käis sel nädalal isiklikult Brüsselis kohal NATO kaitseministrite juures, olles mures, et Iisraeli ja Hamasi vaheline sõda juhib tähelepanu – ja tõmbab relvi – Ukraina pikalt ja veriselt võitluselt Venemaa sissetungi vastu.
Ameerika ja NATO ametnikud asusid Zelenskit rahustama, lubades veel 2 miljardit dollarit kohest sõjalist abi. Kuid juba enne Lähis-Ida sõja algust eelmisel nädalal oli Euroopas Washingtoni tegevust jälgides tunne, et maailm on saavutanud „Ukraina tipu” – et toetus Kiievi võitlusele Venemaa sissetungi vastu ei tõuse enam kunagi nii suureks kui oli paar kuud tagasi, vahendab New York Times.
Endise presidendi Donald Trumpi kandideerimine Valgesse Majja kõigutab kindlustunnet, et Washington jätkab laiaulatuslikku Ukraina toetamist. Kuid eurooplaste sõnul on mure suurem kui Trump ja see laieneb suurele osale tema Vabariikliku Parteile, mis on muutnud Ukraina toetuse kärpimise konservatiivse usaldusväärsuse lakmuspaberiks.
Isegi Euroopas tekitab Ukraina üha enam lahkarvamusi. Slovakkia valijad andsid võidu Venemaale sümpaatsele endisele peaministrile Robert Ficole. Poola, Ukraina senise liitlase tige valimiskampaania on rõhutanud pingeid Kiieviga. Paremäärmuslased, kes on vastu Ukraina sõjategevusele, on kasvatanud toetust Saksamaal, kus kantsler Olaf Scholz püüab meelitada valijaid oma üleskutsega tugevdada sõjaväge.
„Ma olen pessimistlik,” ütles Ukraina parlamendi väliskomisjoni liige Jelizaveta Jasko. „Praegu on palju küsimusi – relvade tootmine, julgeoleku infrastruktuur, majanduslik abi, NATO tulevik,” ütles ta, kuid märkis, et nendele küsimustele oli aega vastata vähemalt viis aastat.
„Oleme võidelnud 600 päeva,” lisas ta, „ja ma ei näe juhtimist ja planeerimist, mida on vaja Ukraina toetuseks reaalsete meetmete – mitte ainult avalduste – võtmiseks.”
Veelgi masendavam, ütles Jasko hiljutisel julgeolekufoorumil Varssavis, on see, kuidas sisepoliitika „instrumentaliseerib Ukrainat”.
„Arvamusküsitlused näitavad, et inimesed toetavad endiselt Ukrainat,” ütles ta, „kuid poliitikud hakkavad Ukrainat omavahel võitlemise teemana kasutama ja Ukrainast saab ohver.”
„Ma olen mures,” jätkas ta. „Mulle ei meeldi, kuidas minu riiki vahendina kasutatakse.”
Senine USA mõlema partei toetus Ukrainale ei paista enam kehtivat. „Juba Ukraina-vastaste asjade vastu on vähem tagasilööke,” ütles Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves, mainides vabariiklaste parempoolseid ja mõjukaid hääli nagu Elon Musk. „See on ohtlik.”
Kui Washington peaks Ukrainale antavat abi kärpima, otsustades, et see ei ole seda hinda väärt, tunnistavad Euroopa tippametnikud, sealhulgas Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Josep Borrell avalikult, et Euroopa ei suuda seda tühimikku täita.
Borrell viibis Ukraina pealinnas Kiievis, kui USA parlament Kongress välistas Ukraina toetuse oma ajutises eelarvelepingus. „See ei olnud kindlasti oodatud ja kindlasti mitte hea uudis,” ütles Borrell Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel sel kuul Hispaanias.
„Euroopa ei saa asendada Ameerika Ühendriike,” ütles ta, isegi kui antakse välja rohkem abi. „Kindlasti saame teha rohkem, kuid USA on Ukraina toetuseks hädavajalik.” Samal päeval ütles Venemaa president Vladimir Putin, et ilma Lääne abita ei suuda Ukraina üle nädala vastu pidada.
Euroopa liidrid on lubanud saata Ukrainasse rohkem õhutõrjesüsteeme, et aidata tõrjuda võimalikku uut Venemaa õhurünnakut, mille sihtmärgiks on vastu talve energiataristu. Hollandi peaminister Mark Rutte ütles reedel, et tema riik saadab täiendavaid Patrioti rakette, mis on osutunud tõhusaks Kiievi kohal asuva taeva kaitsmisel, edastas Zelenski büroo.
Samal ajal jääb Euroopa jänni lubadusega tarnida Ukrainale märtsiks miljon suurtükimürsku, riigid tarnivad varudest vaid 250 000 mürsku – see on veidi rohkem kui Ukraina praegune igakuine maht – ja tehased valmistuvad endiselt suuremaks tootmiseks.
NATO sõjalise komitee esimees andmiral Rob Bauer ütles Varssavis, et Euroopa sõjatööstus on liiga aeglaselt edenenud ja vajab endiselt kiiremat tempot.
„Hakkasime tühjendama pooltäis või madalal tasemel ladusid Euroopas,” ütles ta, „ja seetõttu vaadi põhi nüüd paistab.”
Juba enne sõjategevuse puhkemist Lähis-Idas ütles kõrge NATO ametnik, et Ukraina suhtes valitseb sünge meeleolu. Siiski ütles ametnik, et eurooplased kulutavad rohkem sõjaväele ja eeldab, et Kongress jätkab abi andmist Ukrainale, isegi kui mitte varem lubatud 43 miljardi dollari mahus.
Londonis asuva kaitseuuringute asutuse Royal United Services Institute’i asedirektor Malcolm Chalmers ütles, et praegu on kurnamissõjaks kujunenud Ukraina tahe ja ressursid võtmeküsimuseks. „See ei puuduta enam meid, vaid neid,” ütles ta. „Küsimus on Ukraina vastupanuvõimes.”
Ukrainlased tunnistavad vaikselt oma moraaliprobleeme sõja edenedes, kuid nad ei näe muud võimalust kui võitlust jätkata, ükskõik mis Läänes ka ei juhtuks.
Kuid mõned väidavad, et nad kardavad, et president Biden, kes seisab silmitsi raske tagasivalimiskampaaniaga Trumpi vastu, üritab Kiievit sundida astuma järgmiseks suveks läbirääkimistesse relvarahu sõlmimiseks Venemaaga, et näidata, et ta on pühendunud rahule.
See mure on tõenäoliselt liialdatud, väidavad Ameerika ametnikud, arvestades Bideni jätkuvat tugevat toetust Ukrainale, mida Ameerika arvamusküsitlused kajastavad. Kuid endiselt valitseb segadus mis tahes muu lõppeesmärgi osas, mis ei näe ette kõigi Vene vägede välja ajamist suveräänsest Ukrainast, või selge tee läbirääkimisteks Venemaaga, kes ei näita üles huvi läbi rääkida.
Nagu Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis Varssavi julgeolekufoorumil ütles, ei suuda mantra „nii kaua kui vaja” seda „vaja” määratleda, rääkimata „kauast”. Tema jaoks peaks „see” tähendama pealetungivate venelaste väljaajamist kogu Ukrainast, sealhulgas Krimmist, mille Moskva 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris.
Vähemalt eravestlustes peavad teised Euroopa ametnikud seda väga ebatõenäoliseks.
Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt andis mõista, et järgmisel suvel Washingtonis toimuv NATO 75. aastapäeva tippkohtumine kujuneb Ukraina tõttu pingeliseks, kuna see tuleb Ameerika presidendivalimiste kampaania kõrgajal. Igasugune Ukraina kutse NATOga liitumiseks aitab tõenäoliselt vabariiklaste oletatavat kandidaati Trumpi, ütles Bildt.
Kuid kuigi paljud muretsevad Ameerika toetuse vähenemise pärast Ukrainale, ei piirdu toetuse vähenemine ainult USA-ga, sest sõja kulud on ka Euroopas üha sügavamalt tunda.
Valitsuspartei Seaduse ja Õigluse partei on oma sel nädalavahetusel toimuvatel valimiste kampaanias Poolas kurtnud vihaselt, et Ukraina teraviljaeksport ujutab Poola turu üle, kahjustades põllumehi, kes on partei toetuse põhielement, ning rõhutades mõju Poola põllumajandusele, kui Ukraina ühineb Euroopa Liiduga.
Zelenski vastas, et „on murettekitav näha, kuidas mõned Euroopas, mõned meie sõbrad Euroopas mängivad solidaarsust poliitilises teatris – teevad teraviljast põnevusfilmi.”
Poola valitsus, kes võitleb häälte pärast parempoolsemate parteidega, teatas seejärel, et lõpetab sõjalise abi andmise Ukrainale, kuigi on juba sõja alguses andnud tohutult palju.
Venemaa-vastased meeleolud on Poolas enesestmõistetavad, kuid vaenulikkus Saksamaa, ELi ja NATO liitlase vastu on Poola rahvusvaheliste suhete instituudi juhi Slawomir Debski sõnul samuti rabav.
Ta kirjeldas kampaaniat kui „väga räpast”, metsikud süüdistused mängisid tugevate Saksa-, Venemaa- ja Euroopa Liidu-vastaste meeleolude peale koos kasvavate pingetega Ukrainaga.
See kõik on terav kontrast Poolas vastu võetud Ukraina põgenike ja olulise varajase varustamisega tankide, hävitajate ja laskemoonaga just eelmisel aastal.
„Hoiatasin paljusid inimesi, sealhulgas ameeriklasi, et seda valitsust süüdistatakse Ukraina heaks liiga palju tegemises, seega olge ettevaatlikud,” ütles Debski.
Poolakas Michal Baranowski, kes on Saksa Marshalli fondi Ida tegevdirektor, ütles, et on „nördinud, sest Poola poliitilised liidrid teavad, et peame Ukrainas kursil püsima, kuid nad lasevad emotsioonidel ja poliitikal endast võitu saada.”
Poola jagunemine, olgu see poliitiline, ei jää Poolasse, hoiatas Baranowski. „Selle mõju USA-le ja Vabariiklikule Parteile on kohutav,” ütles ta.
