USA, Euroopa ja Ukraina ametnike sõnul on Venemaal õnnestunud ületada Lääne kehtestatud sanktsioonid ja ekspordikontrollid, et laiendada rakettide tootmist sõjaeelsest tasemest kõrgemale, muutes Ukraina viimastel kuudel intensiivistunud rünnakute suhtes eriti haavatavaks.

Lisaks rohkem kui 40 miljardi dollari kulutamisele Ukraina relvadega varustamiseks on USA muutnud Venemaa sõjalise tarne piiramise oma Kiievi toetamise strateegia oluliseks osaks, vahendab New York Times.

Ameerika ametnike hinnangul oli Venemaa sõja alguses 2022. aasta veebruaris sunnitud oma rakettide ja muu relvastuse tootmist dramaatiliselt vähendama vähemalt kuue kuu jooksul. Kuid 2022. aasta lõpuks hakkas Moskva sõjatööstus taas hoogu võtma, tunnistavad nüüd tundliku hinnangu avalikustamiseks anonüümseks jääda soovinud Ameerika ametnikud.

Venemaa õõnestas Ameerika ekspordikontrolli, kasutades oma luureteenistusi ja kaitseministeeriumi, et juhtida ebaseaduslikke võrgustikke inimestest, kes smugeldavad põhikomponente, eksportides neid teistesse riikidesse, kust neid saab hõlpsamini Venemaale saata. Vähem kui aasta pärast sõja algust ehitas Venemaa kriitiliste komponentide äri uuesti üles, suunates need läbi selliste riikide nagu Armeenia ja Türgi. USA ja Euroopa reguleerivad asutused on püüdnud teha koostööd, et ohjeldada komponentide eksporti Venemaale, kuid neil on olnud raskusi peatada voog läbi Moskvaga seotud riikide.

Venemaa taaskäivitatud sõjaline tootmine on eriti murettekitav, sest Moskva on kasutanud suurtükiväge Ukraina sõdurite tabamiseks rindel ja rakette, et rünnata elektrivõrku ja muud kriitilist infrastruktuuri ning terroriseerida tsiviilelanikke linnades. Ametnikud kardavad, et raketivarude suurenemine võib Ukraina kodanike jaoks tähendada eriti pimedat ja külma talve.

Seni töötab Pentagon selle nimel, et leida viise, kuidas aidata ukrainlastel paremini alla tuua rakette ja droone, mida Venemaa tulistab tsiviilobjektide pihta Kiievis ja sõjaliste sihtmärkide pihta kogu riigis. Pentagon on pakkunud Patrioti õhutõrjesüsteeme ja meelitanud liitlasi, et pakkuda S-300 õhutõrje laskemoona, mis mõlemad on osutunud tõhusaks. Saadetud ka muid õhutõrjesüsteeme nagu süsteem Avenger ja õhutõrjesüsteem Hawk.

Kuid Ukrainal pole kogu riigi katmiseks piisavalt õhutõrjesüsteeme ja ta peab valima kaitsealused kohad. Ukraina ametnike sõnul võib suurenenud rakettide tulistamine ületada riigi õhutõrje võimekuse.

Eelmise, 2022. aasta oktoobris kutsuti USA-sse Washingtoni rahvusvahelised ametnikud, et tugevdada sanktsioone Venemaa majandusele. Tol ajal ütlesid Ameerika ametnikud, et nad usuvad, et sanktsioonid ja ekspordikontroll toimivad, kuna need takistavad riike saatmast mikrokiipe, trükiplaate, arvutiprotsessoreid ja muid täppisjuhitava relvastuse jaoks vajalikke komponente, samuti vajalikke komponente tankide diiselmootorite, droonide ja helikopterite jaoks.

Kuid Venemaa kohanes kiiresti, et tagada vajalike osade tarned.

Tänaseks on Venemaa ametnikud oma majanduse ümber kujundanud, et keskenduda kaitsetootmisele. Kõrgetest energiahindadest saadud tuluga on Venemaa julgeolekuteenistused ja kaitseministeerium suutnud smugeldada mikroelektroonikat ja muid Lääne materjale, mida on vaja tiibrakettide ja muude täppisjuhitavate relvade jaoks. Selle tulemusena ei ole sõjaline tootmine mitte ainult taastunud, vaid ka hüppeliselt kasvanud.

Enne sõda ütles üks kõrge Lääne kaitseametnik, et Venemaa suudab aastas toota 100 tanki. Nüüd toodavad nad 200.

Lääne ametnikud usuvad ka, et Venemaa on võimeline tootma kaks miljonit suurtükimürsku aastas – kaks korda rohkem kui Lääne luureteenistused algselt arvasid, et Venemaa suudab enne sõda toota.

Kampaania tulemusena toodab Venemaa praegu rohkem laskemoona kui USA ja Euroopa kokku. Kokkuvõttes hindas Eesti kaitseministeeriumi kõrge ametnik Kusti Salm, et Venemaa praegune laskemoonatoodang on seitse korda suurem kui Läänes.

Ka Venemaa tootmiskulud on palju madalamad kui Lääne omad, osaliselt seetõttu, et Moskva ohverdab ohutuse ja kvaliteedi, püüdes relvi odavamalt ehitada, ütles Salm. Näiteks maksab lääneriigil 155-millimeetrise suurtükimürsu tootmine 5000–6000 dollarit, Venemaal aga võrreldava 152-millimeetrise suurtükimürsu tootmi umbes 600 dollarit, ütles ta.

Siiski on Venemaal mõningaid puudujääke. Sellel ei ole tohutut rakettide laoseisu, kuigi luurearuannetega kursis olevate inimeste sõnul on neil praegu laos rohkem mõnda tüüpi rakette – nagu õhust lastav tiibrakett Kh-55 – kui sõja alguses.

„Teatud valdkondades on nad suutnud tootmist märkimisväärselt suurendada,” ütles rahvusvaheline turvaekspert ja Washingtonis asuva mõttekoja Silverado Policy Accelerator juht Dmitri Alperovitch.

Juhtudel, kui Venemaa vajab ühte konkreetset komponenti miljoneid, võivad ekspordikontrollid tootmise peatada. Kuid paarisaja tiibraketi valmistamiseks vajalikud kiibid mahuksid paari seljakotti, mis teeb sanktsioonidest kõrvalehoidmise suhteliselt lihtsaks, ütles Alperovitch.

Ameerika ametnikud ütlesid, et nad suudavad aeglustada, kuid mitte takistada Venemaad rakettide tootmiseks vajalike osade smugeldamist ning et on ebareaalne arvata, et Moskva ei reageeriks Ameerika piirangutele. Üks viis, kuidas Venemaa on kohanenud, on tarnida komponente kolmandatesse riikidesse ja suunata need sealt tagasi Venemaale, teatab kaubandusministeerium.

„Kuna kontrollidel oli reaalne mõju, ei löönud Venemaa valitsus lihtsalt käega ega öelnud: „Te tabasite meid, me anname alla,” ütles kaubandusministeeriumi ekspordi jõustamise abisekretär Matthew Axelrod. „Nad muutusid oma kõrvalehoidmiskatsetega üha loovamaks. Ja me oleme tõesti agressiivselt töötanud mitmel erineval viisil, et pidurdada.”

Praegu on USA-l ja Euroopa Liidul ühine nimekiri 38 erinevast kaubakategooriast, mille eksport Venemaale on piiratud. Ameerika ametnikud ütlesid, et üheksa 38-st, peamiselt mikroelektroonikast, mis käitavad rakette ja droone, on esmatähtis blokeerida.

Ameerika ja Euroopa ametnikud on teinud koostööd pankadega, et töötada välja hoiatussüsteem, mis hoiataks valitsusi võimalike sanktsioonide rikkumiste eest. Seni on Ameerika pangad hoiatanud USA valitsust 400 kahtlase tehingu eest. Kaubandusamet on saanud oma uurimistes kasutada kolmandikku neist kahtlastest tegevusaruannetest.

Kaubandusamet süüdistas 31. augustil kolme inimest Venemaa ebaseaduslikus hankevõrgustikus osalemises. Üks neist kolmest, Vene-Saksa kodanik Arthur Petrov arreteeriti ja justiitsministeerium esitas talle süüdistuse ekspordikontrolli rikkumises.

Petrovi süüdistatakse mikroelektroonika hankimises USA-s asuvatelt eksportijatelt eesmärgiga saata see Küprosele, Lätti või Tadžikistani. Seal aitasid teised ettevõtted komponente edasi saata, jõudes lõpuks Venemaale.

Üks USA valitsuse väljakutseid on see, et Venemaa ei vaja kõrgema klassi kiipe, mida on lihtsam jälgida, vaid kaubaks muudetud kiipe, mida saab kasutada paljudes asjades, mitte ainult juhitavates rakettides.
„See teeb meie töö raskemaks, sest on palju riike, kus on seaduslik ja täiesti võimalik müüa neid kiipe legitiimsetel ärilistel eesmärkidel,” ütles Axelrod. „Probleem on selles, kui need kiibid seejärel suunatakse ja saadetakse Venemaale.”

Ameerika ja Lääne ametnike sõnul on häid uudiseid. Venemaa toodang ei pea endiselt sammu sellega, kui kiiresti sõjavägi laskemoona läbi põletab ja varustust kulub. Näiteks kuigi Venemaa suudab aastas toota kaks miljonit mürsku, tulistas ta eelmisel aastal umbes 10 miljonit mürsku. See on pannud Moskvat meeleheitlikult otsima alternatiivseid allikaid oma varude suurendamiseks, viimati püüdes sõlmida relvakokkulepet Põhja-Koreaga, ütlesid USA ja Lääne ametiisikud.

Ja kuigi Moskva on olnud edukas protsessorite ja trükiplaatide smugeldamisel, seisab ta silmitsi raketikütuse ja põhilõhkeainete puudusega, ütlesid Ameerika ametnikud – see on materjal, mida võib olla raskem smugeldada kui trükiplaate. Tõenäoliselt piirab see puudus Moskvat, kui ta püüab veelgi suurendada laskemoona, rakettide või pommide tootmist.

Venemaa suurenenud sõjaline tootmine on ka majandusele kalliks maksma läinud, eriti kuna intressimäärad riigis tõusid. Sanktsioonid on mõjutanud Venemaa majanduse üldist tervist ja Lääne ekspordikeeldude ületamine pole tulnud odavalt, ütlesid Ameerika ja Lääne ametnikud. Lääne kõrge kaitseametnik ütles, et Venemaa on suunanud ligi kolmandiku oma ärimajandusest relvade tootmiseks. Riik seisab silmitsi tööjõu puudusega, mis võib raskendada ka edasise tööstuse edu saavutamist.

Venemaa vähendas suvel oma rünnakuid Ukraina energiavõrgule. Kuid temperatuuride langedes arvavad mõned Ukraina ja Lääne analüütikud ja valitsusametnikud, et Venemaa võib Kiievi terrorikampaaniat uuendada, lootes, et see pärsib ukrainlaste võitlustahet.

USA ametnikud loodavad, et pidev õhutõrje laskemoona tarnimine ja täiendav abi, et parandada seda, kuidas Ukraina Venemaa rünnakuid tõrjub, võivad aidata võidelda suurema hulga raketirünnakutega. Ja Ukraina kaitse on mõnes olukorras muutunud tugevamaks.

„Ukrainlased on oma infrastruktuuri kaitsmisel ja kaitserajatiste ehitamisel oma elektrijaamade ja kriitiliste elektrivõrkude ümber muutunud paremaks,” ütles Salm. „Nad on parandanud ja veendunud, et elektrikatkestuste ja muude kommunaalteenuste katkestuste mõju ei ole nii karm.”