Prantsusmaa ja Saksamaa võivad koostada plaane mitmetasemelise EL-i loomiseks, kuid Ukraina teeb üsna üheselt selgeks, et ta ei taha teise astme liikmestaatusega petta saada.

Kiievi eesmärk on saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks, ütles peaminister Denys Šmõhal väljaandele Politico, lubades võtta oma riigi viia järgmise kahe aasta jooksul EL-i.

Šmõhal tegi ettepaneku ELi täisliikmeks saamiseks, kuna arutelu laienemise üle kuumeneb enne mitmeid olulisi kohtumisi lähikuudel. Prantsusmaa ja Saksamaa on taotlenud alternatiivi täielikule EL-i liikmestaatusele, mis põhineb neljal erineval kontsentrilisel liikmeskonnal. See võiks olla järkjärgulise integratsiooni raamistik.

Šmõhal tegi aga selgeks, et Ukraina ei lepi aeglase variandiga.

„Teeme kõik endast oleneva, et Ukrainast saaks Euroopa Liidu täieõiguslik liige. See on kõigi ukrainlaste jaoks kriitilise tähtsusega,” sõnas ta.

Märkides, et see oli lõppkokkuvõttes liikmesriikide poliitiline otsus, lisas ta: „Ma võin olla kindel, et kahe aasta jooksul oleme täielikultvalmis saama Euroopa Liidu osaks.”

Kui kaheksale riigile on antud EL-i kandidaatriigi staatus, sealhulgas Lääne-Balkani riikide rühmale, kes on aastaid oodanud liitumisprotsessi järgmise sammu astumist, siis Šmõhal väitis, et Ukrainal on ELi liikmeks saamiseks ainulaadne põhjus.

„Me tahame olla täieõiguslik liige, sest Ukraina on täna ainulaadne riik kogu maailmas, mis on maksnud nii suurt hinda oma tahte eest saada Euroopa Liidu liikmeks. Ühelgi teisel Euroopa Liidu kandidaatriigil pole kunagi olnud nii suurt toetust elanikkonnast – üle 90 protsendi ukrainlastest –, kes soovivad ja tahavad saada täieõiguslikuks Euroopa liikmeks.

Šmõhal ütles, et Ukraina on pärast valitsuskabineti sel nädalal vastu võetud resolutsiooni täitnud kõik seitse tingimust, mille Euroopa Komisjon seadis 2022. aasta juunis, et liikuda ühinemisprotsessi järgmisse etappi. See hõlmas rahvusvähemuste õiguste tunnustamist – seda muutust peetakse suuresti oliivioksaks Ungarile, mis on olnud vastu etniliste ungarlaste kohtlemisele Ukrainas.

„Oleme valmis startima. Eeldame, et hiljemalt oktoobriks saame positiivse Euroopa Komisjoni hinnangu meie edusammudele ning et Euroopa Ülemkogu saab hääletada ja võtta vastu otsuse alustada läbirääkimisi Ukrainaga,” rääkis Šmõhal.

Ukraina edusamme hindav Euroopa Komisjon avaldab järgmisel kuul oma iga-aastase laienemispaketi, mis on ELi liidrite arutelu stardiplatvorm detsembris toimuvale Euroopa Ülemkogu kohtumisele.

Šmõhal kinnitas, et Ukraina diplomaadid teevad riikide pealinnades tugevat lobitööd vajadusest jätkata Ukraina liikmestaatusega. „Ukraina EL-i liikmena ei tooks Euroopa Liidule probleeme. Vastupidi, Ukraina aitab lahendada paljusid Euroopa Liidu probleemseid küsimusi,” ütles ta, tõstes esile selliseid valdkondi nagu energiasõltumatus, julgeolek, kaitse ja majandus.

Šmõhal püüdis ka Poolaga probleeme siluda pärast hiljutist tüli Ukraina teravilja ekspordi üle kahe riigi vahel, väites, et Poola poole põgenenud ukrainlased on panustanud Poola majandusse 0,5 protsenti SKTst. Ta ütles, et alates sõja algusest on Poolas asuvatele ukrainlastele tehtud rahaülekandeid umbes 4,5 miljardi euro väärtuses.

„Tahaksin tänada Poola rahvast ja kõiki Poola perekondi toetuse eest, mida nad on Ukraina põgenikele andnud ja osutanud,” ütles ta.

Ukraina on eeldatavasti esindatud järgmisel nädalal Granadas toimuval Euroopa Poliitilise Ühenduse kohtumisel, mis kutsub kokku ELi ja ELi mittekuuluvate riikide liidrid.