Põhja-Savos Kaavis on korteriühistu, mis on erilises olukorras. Ühistu esitas pankrotiavalduse, kuid on selleks liiga vaene.

Maja asub Kaavi kesklinnas algkooli kõrval. Kaavi on ligikaudu 2700 elanikuga vald, vahendab Yle.

Hoone on endine õpetajate ühiselamu ja selles on 12 korterit.

Eelmise, 2022. aasta kevadel läks korteriühistu kanalisatsioon umbe. Torufirma käis kohal ja arvas, et on ummistuse likvideerinud. Ülemise korruse korteritest voolas vesi ära, alumine korrus aga uputas, kuna alumise korruse kanalisatsioonist voolas vesi korterisse.

Elamuühistu juhatuse esimees Pekka Kananen ütleb, et sellega oli seotud halb õnn.

Allkorruse elanikku polnud pikka aega kodus. Kui oleks olnud, oleks ta leket märganud, hindab Kananen.

Elamusühistul säästusid polnud ja renoveerimine oleks läinud liiga kalliks, sest majast leiti asbesti. Kananeni sõnul leiti seda põrandaliistude kinnitusmaterjalidest.

Asbesti kasutati ehitusmaterjalina aastatel 1920–1993 ehitatud majades.

Tolmu tekitav asbest on mürgine ja põhjustab muu hulgas kopsuvähki. Seetõttu on asbestiobjektide renoveerimine kulukam.

Samal ajal, kui korteriühistu oleks pidanud renoveerima, jäi üüritulu vähemaks. Ühe trepikoja kõik neli elanikku pidid välja kolima, sest korterid leiti olevat elamiskõlbmatud.

Kananen ütleb, et pank elamuühistule laenu ei andnud. Kinnistu väärtus oleks pidanud olema üle 1000 euro ruutmeetri kohta.

Maja 80-ruutmeetrise kolmetoalise korteri eest küsiti 2017. aastal 9500 eurot, teise kolmetoalise eest aga 25 000 eurot. Nende ruutmeetrihinnad olid vasdtavalt 119 ja 313 eurot ruutmeetri eest.

Renoveerimistööde tegemiseks tulnuks ühistumakseid tõsta 350 eurolt 500 eurole.

Kaavi elamuühistu andis ise sisse pankrotiavalduse ja Põhja-Savo kohus kuulutas välja ettevõtte pankroti.

Kortermaja üritati müüa, kuid pakkumised olid liiga madalad ja needki võeti tagasi.

Enampakkumisel laekunud kõrgeimad pakkumised olid mõned tuhanded eurod, ütleb endine pankrotihaldur Esa Hannula nüüd Yle-le.

Kuid kõik potentsiaalsed ostjad, kellega haldur ühendust võttis, võtsid lõpuks oma pakkumised tagasi. Kuna pankrotipesal raha polnud, polnud tal ka võimalust alustada menetlust näiteks kohtu kaudu, nõuda pakkujatelt tehingu täitmist või pesale tehingute ebaõnnestumisest tekkinud kahju hüvitamist.

Pankroti lõpuleviimine maksab ja pankrotivarast ei õnnestunud koguda vajalikku raha, mistõttu pankrot rauges 2. jaanuaril 2023.

Nüüd kuulub kortermaja võlgnikust ettevõttele ehk korteriühistule, kuid see on äriregistrist kustutatud. Tegelikkuses ei oma ega halda maja keegi.

Riputakse nii-öelda õhus, kirjeldab Hannula.

Kui keegi soovib kinnistut osta, tuleks korraldada aktsionäride koosolek. See valiks välja esindaja, kes saaks kinnistu müügi üle otsustada.

Vanade elamuühistute pankrotid on Soomes sagenev nähtus. Maju püütakse oksjonitel odavalt maha müüa. Õhus rippumine võib ohustada mitte ainult Kaavis asuvat elamufirmat, vaid ka teisi, kes kinnistut müüdud ei saa.

Õigusregistrikeskusest selgub, et aastatel 2015–2023 on Soomes pankrotiavalduse esitanud kokku 207 elamuühistut.

Tänavuse, 2023. aasta 23. augustiks on pankrotiavalduse esitanud 26 elamuühistut.

Pankroti põhjused varieeruvad arendajate probleemidest ettevõtete suurte laenude ja vanade kinnistute väärtusetuseni.

Suhteliselt uued elamuühistud on samuti pankrotti triivinud. Paljude põhjuseks on arendaja pankrot.

Pankrotihaldur, advokaat Aarni Oksanen ütleb, et Uusikaupunkis Ketunkalliontiel on pankrotti läinud neli korteriühistut. Korterelamuprojektide jaoks loodi elamühistud, kuid hooned ei jõudnud enne pankrotti üürikruntidele kerkida. Kortermajade arendajal sai raha otsa, mistõttu lagunesid koos sellega ka ühistud.

Ühel objektil on tehtud osaliselt vundamenti, kuid kolmel objektil on tehtud vaid maapealseid töid. Maa rendilepingud Uusikaupunki linnaga lõppevad lepingute lõpetamisel.

Krundid on jäetud nende endi vastutusele. Seal on vaid linnale kuuluv maa, mille üle saab linn võimalike projekti jätkamisest huvitatud osapooltega läbi rääkida, ütleb Oksanen.

Uute kinnistute pankrotte võib põhjustada ka suur laenukoormus, isegi kui kinnistu on juba valmis ja seal on elanikke. Suurim risk on peamiselt investoritele kuuluvad elamuühistud, mille üüritulust ei piisa ülalpidamis- ja finantseerimiskulude tasumiseks.

Kui ettevõtte laenu tagasimaksed ja intressid ületavad üüritulu, on probleem käes. Siis ei aita ka see, et korteriühistu võtab korteri enda kätte ja üürib välja. Üürist ei piisa nii tagasimakse kui intresside ja ülalpidamiskulude katmiseks, mistõttu jääb korteriomanik üha enam võlgu. Siis jääb korteriühistu maksejõuetus püsivaks.

Osaku väärtus on siis null või negatiivne, hindab Oksanen.

Viimastel aastatel on pankrotti läinud mitmed ärikeskused. Lõuna-Savos on kolmes omavalitsuses pankrotiavalduse esitanud ärikeskused.

Mõnes linnas on mitmeid vanade kinnistute pankrotte. Näiteks Varkause linnas Põhja-Savos on mitmed vanad kortermajad ja ridaelamud pankrotti läinud.

Viimane pankrott oli seotud Varkause südalinnas asuva elamuühistuga. Yle teatas varem, et korteriühistu läks pankrotti, kuna eraisikud ei tasunud oma tasu. Maja üritati oksjonile panna, kuid pakuti vaid 5500 eurot.

Võimalik, et maja ei sobi kellelegi, nagu ka Kaavi kortermaja.