Värske raporti kohaselt on Venemaa kõige suurem oht ​​NATO allveeoperatsioonidele. Venemaal on võimalus mere all pealt kuulata, füüsiliselt rünnata ja küberrünnakuid korraldada.

Raportile viitab ka Iltalehti poolt Portugalis intervjueeritud NATO kindral Hans-Werner Wiermann, kes juhib NATO kriitilise merealuse infrastruktuuri koordineerimise osakonda (UICC).

On dokumenteeritud, et Venemaa on suurendanud oma aktiivsust merealuse kriitilise infrastruktuuri läheduses, ütleb Wiermann.

NATO hinnangul on Venemaa motiiv alliansi merealuse infrastruktuuri saboteerimine, sest Venemaa saab strateegilise eelise, õõnestades lääne energiajulgeolekut, infovoogusid ja finantssüsteeme. Kõik need sõltuvad andmekaablitest ning merepõhjas kulgevatest gaasi- ja naftajuhtmetest.

Venemaa strateegiline huvi on NATO riikide merealune infrastruktuur, sest nende kaudu köetakse meie maju, sõidavad autod ja edastatakse infot, ütleb Wiermann.

Mõned eksperdid on hinnanud, et Ukraina sõja tõttu on Venemaa sõjaline võimekus nõrgenenud, kuid Iltalehti intervjueeritud NATO allikate sõnul ei vasta see tõele, vähemalt mis puudutab allveeoperatsioone.

Venemaal on tõeliselt võimekas, märkimisväärne ja arenenud allveelaevastik, ütleb anonüümseks jäänud NATO ametnik.

Venemaa uuendab praegu oma luureallveelaeva Lošarik. Lisaks on Venemaal väidetavalt sel aastal valminud esimene tuumajõul töötav mehitamata allveesõiduk Poseidon (UUV), mis suudab kanda tuumapommi. Torpeedo-tüüpi drooni saab tulistada tuumaallveelaevalt ja see on tehtud raskesti jälgitavaks.

Kindralleitnant Wiermann kinnitab samuti, et Venemaal on „märkimisväärne veealune võimekus”.

Lisaks vee all sooritatavatele füüsilistele rünnakutele on Venemaa võimeline läbi lõikama andmekaableid ning paigutama andureid luuramise ja jälgimise eesmärgil. Lisaks kaardistab Venemaa NATO liitlaste kriitilist veealust infrastruktuuri võimaliku tulevase sabotaaži jaoks.

NATO peasekretäri asetäitja luure ja julgeoleku alal David Cattleri sõnul „võib Venemaa sihikule võtta alliansi kriitilise infrastruktuuri osana rünnakust Ukraina vastu või mis tahes tulevases konfliktis”.

Venemaa vahendite valikus on ka hübriidsõda, mis kaardistab NATO riikide nõrkused. Venemaa suudab korraldada salaoperatsiooni ja sündmuskohalt lahkuda, nii et riiki ei saa süüdistada milleski ega võtta kasutusele vastumeetmeid.

Lisaks Nord Steami gaasijuhtme sabotaažile toob NATO kindral välja Shetlandi saarte vahelise kaabli purunemise, mille tõttu jäid saared kaheks nädalaks infosulgu. Wiermann mainib ka Teravmägedes katkenud andmesidekaablit.

Venemaa võimekus on NATO jaoks probleem ja seetõttu on allianss võtnud kasutusele palju meetmeid.

Veebruaris teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg NATO kriitilise merealuse infrastruktuuri koordineerimise osakonna (UICC) loomisest, mida juhib NATO kindral Wiermann.

NATO on reageerinud ka Nord Streami gaasitorude plahvatustele ja saatnud torujuhtme plahvatuste piirkonda laevu.

Praegu optimeerime NATO kohaloleku tugevdamist kõige kriitilisema veealuse infrastruktuuri piirkondades, ütleb Wiermann.

NATO kindrali sõnul teeb allianss koostööd kõigi liikmesriikide ja nende luurega, et koguda infot, mida saab kaitse tugevdamiseks jagada merealust taristut omavate ettevõtete ja teiste asjaosalistega.

NATO püüab vastata ka Venemaa hübriidstrateegiale, mille raames tehakse vargsi oma tegu ära ja lahkutakse sündmuskohalt.

„Kui tahame Venemaa strateegia vastu edu saavutada, peame suutma kahtlast tegevust reaalajas jälgida,” ütleb Wiermann.

Tegevuse jälgimise ja vastutusele võtmise eesmärk on tekitada heidutust.

Heidutuse loomine on kaitseliiduna tegutseva NATO ülesanne, et saaksime säilitada rahu, ütleb Wiermann.

NATO ametnik ütleb, et kui vajadus peaks tekkima, peab NATO-l olema ka võimalus veealuseid lõhkekehi kiiresti deaktiveerida.

Selleks, et NATO vastumeetmed oleksid edukad, tuleb katsetada uusi tehnoloogiaid ja seadmeid ning harjutada nende ühiskasutust liikmesriikide vahel.

Hiljuti Portugalis peetud NATO õppustel Repmus ja Dynamic Messenger osales 20 liitlasriiki ning ettevõtteid ja teadlasi. Õppustel simuleeriti reaalseid ohuolukordi.

Uusimat tehnoloogiat esindasid õhus ja merel liikuvad droonid, sondpoid ja mehitamata alused.

Lisaks kriitilise tähtsusega merealuse infrastruktuuri kaitsmisele hõlmasid õppused allveelaevade-vastast sõda.

NATO ametnik põhjendab uue tehnoloogia vajalikkust sellega, et üks allveelaev maksab umbes kolm miljardit eurot, mistõttu NATO peab suutma välja töötada uusi ja odavaid viise Venemaa allveelaevastiku avastamiseks ja heidutuse tekitamiseks.

Kui me saame seda teha hulga mehitamata anduritega, staatiliste poidega, mis on kajaloodidega ühendatud mehitamata pinnalaevadega ja allveelaevade eskadrilliga, siis läheb see maksma võib-olla viis miljonit eurot, mis on päris hea investeeringu tasuvus, ütles NATO ametnik.

Pärast seda saame kõige olulisemates olukordades kasutada oma allveelaevu.

NATO kindral Wiermann ei taha otseselt võrrelda NATO ja Venemaa võimekust, kuid rõhutab 31 liikmesriigi koostöö tugevust.

Meil ​​on 31 liitlast ja loodetavasti peagi 32. Nad kõik toovad sellele õppusele kaasa oma kogemused, akadeemilise ja tööstusliku oskusteabe.

Olen kindel, et selline avatud, globaalne ja vaba lähenemine tehnoloogiale toob parema tulemuse, ütleb Wierman.

„Nokia, Nokia” võis kuulda mitme entusiastliku NATO ametniku ja sõduri sõnavõttudes, kui esitleti, kuidas merepõhjas võib avastada vaenulikku tegevust.

Briti kuninglik merevägi (Royal Navy) oli NATO õppustele kutsunud Nokia/ASN-i, sest Nokia on hetkel ainus ettevõte maailmas, mis suudab tuvastada, milline osapool liigub andmekaablite või veealuste torude läheduses.

Nokia/ASN-i tehnoloogia keerukus seisneb selles, et kogu merealune andmekaabel on muudetud anduriks, mis tajub kaabli kohal merepõhjas ja pinnal liikuvaid seadmeid.

Sisestame kaablisse madala sagedusega kuulamissignaali. See otsib liikumisest põhjustatud muutusi kaabli struktuuris, ütleb Nokia/ASN-i kommertsdirektor Dan Danskin.

Kui miski merepõhja tabab, põhjustab see justkui mini-maavärina. See teave edastatakse kuival maal asuvasse kasti, mis edastab teavet kaabli tööraadiuses toimuva kohta.

Danskini sõnul on kaabli tööulatus hetkel maksimaalselt 2500 kilomeetrit.

Nokia sai kasu ka Portugali NATO õppustest, sest kaabliandur õppis tuvastama uusimaid sõjaväelaevu ja allveesõidukeid.

Danskini sõnul võiks Nokia kaabliandur väga hästi katta näiteks kogu Läänemerd, kus NATO hinnangul on geostrateegiliselt olulises piirkonnas suur hulk kriitilist merealust taristut.

Põhjamaadest on Nokia jälgimissüsteemi seni rakendanud vaid Norra.

Jälgimistehnoloogia on olemas ja riigid otsustavad, kas see kasutusele võetakse. Võib-olla ei mõista kõik veel jälgimise tähtsust, ütleb Danskin.

Danskini sõnul jälgitakse praegu Nokia seadmetega kõigi Norra ekspordikaablite, mõne Suurbritannia kaabli, Portugali merekaabli ja mõne naftatorustiku olukorda.

Käesoleva, 2023. aasta jooksul on Nokia valvetehnoloogiat arutatud ka Soome valitsusega, ütleb Nokia kontaktjuht Jared Saunders.

Arutelu Soome valitsusega oli positiivne, ütleb Saunders, kuid ei ole nõus läbirääkimiste üksikasju avaldama.

Nokia sensortehnoloogiaga on võimalik kahe kilomeetri laiuselt andmekaabli ümbert jälgida mere pinda ja põhja.

Andmekaabel jookseb ka enamiku gaasi- ja naftatorude läheduses ning kui need muudetaks anduriteks, saaks meie tehnoloogiat kasutada ka läheduses asuvate torude jälgimiseks, ütleb Danskin.

Mis juhtub, kui leiate midagi ebatavalist?

Praegu vastutab võimalike järelmeetmete eest kaablit omav ettevõte, ütleb Danskin.

NATO ametniku sõnul peab allianss alustama dialoogi riikide ja tööstuse vahel kriitilise tähtsusega veealuste seadmete kaitsmiseks, et julgeolekuprobleemidega ühiselt tegeleda.

NATO õppustel jälgiti Nokia seadmetega piki Portugali rannikut kulgevat sidekaablit.

Õppesimulatsioonis lähenes kaablile kahtlaste kavatsustega laev, mis piirkonnas ei tohiks olla. Üks NATO riik oli õppustel komandör ja juhtis nii teiste liitlasriikide mehitamata laevu kui ka õhus ja merel tegutsevaid droone.

Õppuste käigus jõuti kahtlasele sihtmärgile edukalt jälile ja suudeti see kriitilisest piirkonnast minema ajada.

Selle tehnilise koostöö õnnestumine on olnud nende NATO õppuste suurim õnnestumine, sest see on erinevatel tarkvaradel ja platvormidel töötava varustuse tõttu äärmiselt keeruline, ütleb NATO ametnik.

Tema sõnul saavutati Portugali ühisõppustel mõne nädalaga nii palju edusamme, et tavapäraselt kuluks selleks NATO-s 3-5 aastat.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja admiral Sir Keith Edward Blount loodab, et õppustel kasutatud varustus ja tehnoloogiad võetakse kiiresti „eesliinil kasutusele”.

Kiirus, millega see juhtub, mõõdab lõpuks nende õppuste edukust, järeldab Blount.