Euroopa Liidus (EL) on praegu käsil elamute energiatõhususe direktiivi reform, mis võib laiendada hoonete energiasertifikaatide nõudeid.
Praegu ei nõuta energiasertifikaati näiteks puhkuseks mõeldud elamule, mida ei kasutata majutuse pakkumiseks ega tööstus- ja remondihooneks. Ka alla 50 ruutmeetri suurused hooned ei vaja sertifikaati, vahendab Ilta-Sanomat.
Euroopa Parlamendis heakskiidu saanud eelnõu tooks aga kaasa kohustuse koostada köetavatele suvilatele energiasertifikaat. Tänapäeval on väikemaja energiasertifikaadi hind sadades eurodes.
Soome ja liikmesriikide ühist seisukohta esindav EL-i nõukogu on seisukohal, et suvilatelt ei tohiks nõuda energiasertifikaati. Seda küsimust arutatakse praegu kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.
Kesk-Euroopas algab sügishooaeg pärast augusti kiiret pühadehooaega. Nõukogu töörühma töö algab nüüd septembris ja selle eest vastutab Hispaania, ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Sari Rapinoja väljaandele Ilta-Sanomat.
Direktiiv on menetluse staadiumis ja selle sisu kohta pole veel teada, mis suunas see liigub, ütleb Rapinoja.
Kolmepoolsetel läbirääkimistel ühitatakse komisjoni esialgne eelnõu, sellel põhinev parlamendi enda eelnõu ja nõukogu eelnõu, mis esindab liikmesriikide ühist seisukohta.
Komisjoni esialgne eelnõu võib menetluse käigus oluliselt muutuda. Sageli on parlamendi eelnõu olnud palju rangem kui lõpuks heaks kiidetud seadus.
Isegi parlamendi enda eelnõu annab liikmesriikidele võimaluse teha direktiivi kohaldamisel erandeid. Nendest eranditest ja nõukogu seisukohast tulenevalt ei oleks energiasertifikaati ka pärast reformi ilmtingimata vaja, näiteks suvilatele.
Energiasertifikaat on professionaalne hinnang hoone energiatõhususele. See aitab võrrelda hooneid näiteks müügi- või rendiolukorras.
Tänapäeval on uutele hoonetele ehitusloa taotlemisel nõutav energiasertifikaat. Olemasolevatele hoonetele tuleb see soetada hiljemalt seoses müügi või üürimisega.
Sertifikaat kehtib 10 aastat alates väljaandmise kuupäevast.
Soome elamute arenduskeskuse ARA poolt peetavas teenuses energiatodistusrekisteri.fi on nimekiri ametlikult kvalifitseeritud energiasertifikaadi pakkujatest. Samast teenusest leiab infot hoonete kehtivate energiareitingude kohta, samuti saab näiteks aadressi järgi otsida hoonete energiasertifikaate.
Maja energiatõhususklass on arvutuslik väärtus, mis ei põhine näiteks hiljuti jõustunud kütteandmetel. Selles on hoone energiatõhusus klassifitseeritud skaalal A–G.
Riigi energiatõhususfirma Motiva teatel on olemasoleva väikemaja puhul praegu tavapärased C- ja D-klassid, vanematel majadel võib aga klass olla E–G. Peaaegu null-energia nõuetele vastav uus hoone on paigutatud eelkõige B-kategooriasse, ütleb Motiva.
Elamute energiatõhususe direktiivi reformi eelnõu kohaselt tuleks klassifikatsiooni reformida nii, et kõige nõrgemad 15 protsenti hoonefondist paigutataks alati klassi G ja nullheitega hooned klassi A. Ülejäänud hoonetest paigutataks ühtlaselt äärmuste vahele.
Muudatus karmistaks võrreldes praegusega hindamisskaalat. Sama juhtus hiljuti kodumasinate energiaklassifikatsiooniga, kui varem parimas A kategoorias olnud seadmed langesid madalamale. Selle põhjuseks oli asjaolu, et tehnoloogia arenedes oli turule tulnud veelgi energiasäästlikumaid seadmeid.
