Soome marjatalu paigutas Taist saabunud korjajad suveks viletsatesse tingimustesse ja maksis palka, mis ei katnud isegi jooksvaid kulusid, räägivad mitmed töötajad. Nüüd on vähemalt osa neist võetud laenude pärast hätta jäänud.

Herneid korjama tulnud hooajatöölised oli palganud Karjanoja marjatalu peremees Paimiost, vahendab Helsingin Sanomat.

„Ma olin šokis, kui nägin kohta, kus me elama pidime,” ütleb üks korjajatest Tik Russert.

Ta rääkis Helsingin Sanomatega telefoni teel oma Tai kodust tõlgi vahendusel. Korjajad jõudsid Soomest tagasi nädal tagasi.

Marjatalu peremees Kari Kajanoja ei vastanud Helsingin Sanomate küsimustele vaatamata mitmele kommentaaripalvele. Ta nentis, et tal pole ajakirjandusega midagi arutada, kuid väitis, et kui arutelusid tuleb, siis on need võimudega.

Tik saatis Helsingin Sanomatele ka fotod majutusest. Tema enda majutuskoht oli kehva välimusega vineerist onn. Ta jagas mõne ruutmeetri suurust putkat teise korjajaga.

Pildilt on näha, et putka sisemus oli väga räbal. Tiki sõnul ei olnud putkas vett, tualetti ega pesemisvõimalust. Elekter oli tema sõnul suure osa ajast väljas, mistõttu oli ööbida külm. Lisaks polnud ka aknaid.

Samas õuealal oli veel sarnaseid putkasid ja suurem maja elamiseks. Majas oli tualett, aga see korjajate sõnul ei töötanud.

Pesemisvett oli võetud kaevust. Töötajad ütlevad, et nad pidid vee soojendamiseks õues lõket tegema, et nad ei peaks külma veega pesema. Nende sõnul puudus voolav vesi.

Korjajad pesid end vanas välisaunas, mille keris oli nende sõnul kasutuskõlbmatuks roostetanud. Hädal käisid nad metsas või hoovis olevas vanas välikäimlas.

„Elasime seal kolm kuud. See oli kohutav. Olin pettunud,” räägib Tik.

Sarnaseid majutuskeskusi oli vähemalt kolmes erinevas kohas. Korjajate sõnul olid nad sarnases seisus.

Korjajate arvates oli palk veel tõsisem probleem.

Tiki sõnul kinnitati korjajatele, et nad teenivad pärast kulutuste mahaarvamist vähemalt tuhat eurot kuus.

Korjajate sõnul oli tööandja lubanud ka, et kui korjamise eesmärke ei täideta, saavad nad tunnitasu alammäära üheksa eurot. Isegi see oleks olnud liiga madal, sest korjajate tunnitasu alammäär tõusis veebruaris 9,35 euroni.

Korjajad said Soome saabudes esmalt tuhande-eurose palgaavansi. See pidi katma nende kulud ligi kolme kuu jooksul Soomes.

Kulude hulka kuulus muu hulgas Soome ilmale sobivate tööriiete soetamine. Kohe algusest peale kulus raha ka toiduvalmistamis- ja koristusvahendite ostmisele. Korjajad koristasid oma majutusruumi enne elama asumist, olles näinud, millises seisukorras see on.

Palgaavansi sees oli ka kolme kuu toiduraha. Tik ja ta töökaaslased ostsid oma toidu viie kilomeetri kaugusel asuvast poest, kuhu nende sõnul polnud transporti korraldatud.

Nad räägivad, et valmistasid ja sõid toitu õues õues ja varikatuse all.

Oli ainult üks tegelik palgapäev, vahetult enne Taisse naasmist. Helsingin Sanomat on näinud 35 korjaja palgatõendeid ja ühte töölepingut.

Kõnealuste korjajate töösuhe oli tunnistuste järgi kestnud kümme ja pool nädalat, so veidi üle kahe ja poole kuu.

Helsingin Sanomate nähtud töölepingus oli töötundide arvuks määratud 35–40 tundi nädalas. Tai korjajate tunnitasu oli keskmiselt 5,70–7,45 eurot arvestatuna 37,5 töötunni kohta nädalas ehk 60–80 protsenti miinimumpalgast.

Marjatalu ja korjajate vahelises töölepingus on kirjas, et hernekorjajad saavad palka 0,6–1 euro kilost.

Eelmisel, 2022. aastal kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt ei piisa sellest, kui korjajate töötasu jääb tunnipalga alammäärast madalamaks. Kui see juhtub, makstakse neile põhimõtteliselt miinimumpalga järgi.

Reegleid muudeti eelmisel aastal, et kaitsta marju korjama tulevaid hooajatöölisi.

Sellisel juhul pole ükski korjaja, kelle palgalehte Helsingin Sanomat on näinud, jõudnud miinimumpalga lähedalegi. Kahe ja poole kuu jooksul oleks töötasu alammäär 35–40-tunnise töönädala eest koos puhkusetasuga kokku 3681–4207 eurot.

Palgatõenditel oli aga kõrgeim kogupalk koos puhkusetasuga 3144 ja madalaim 2273 eurot. Selle sees on ettemakse tuhat eurot. Summad on ümardatud täiseurodeks.

Kui töötaja ei jõua vaatamata märkustele ja täiendkoolitusele nii kiiresti marju korjata kui teised, võib tunnitasu alandada 8,40 euroni. Ka sel juhul ei olnud ühelgi Helsingin Sanomnate nähtud palgatõendil korjajate palk miinimumpalga lähedalgi.

Möödunud aasta veebruaris jõustunud uutes reeglites on kirjas: „Kui töötaja jääb nõutavast lepingulisest töötempost maha, peab tööandja tagama töötajale piisava juhendamise ja esitama aeglasemale töötajale hiljemalt kaks nädalat pärast lepingulise töö alustamist tööaja arvestuse ja igapäevaste lepinguliste töötulemuste põhjal tehtud arvestuse, mis täpsustab töötaja isiklikku panust.”

Marjakorjamine ja muud põllutööd on kirjas tööstuse ametiühingu (Teollisuusliitto) kollektiivlepingus. Ametiühingu lepinguekspert Riikka Vasama uuris palgatõendeid. Ta kinnitab, et Helsingin Sanomate tõlgendus on õige.

Vasama väitel oleks Tai kordajad pidanud saama rohkem palka. „Tööpakkumises on kirjas, et nädalas on 35-40 töötundi. Kui töötajad on 2,5 kuud tööl olnud, siis töötasu oleks pidanud veidi kõrgem olema, kuigi miinimumpalga tase valdkonnas on madal,” märgib ta.

Kollektiivlepingu järgi on tööandjal ka kohustus töötajaid algusest peale nende tööülesannetega kurssi viia. Tik Russerti sõnul oli see üks oluline probleem.

„Meid korjama ei õpetatud,” ütleb Tik.

Tööaja arvutamine on keeruline, sest korjajate sõnul oli iga päeva kohta määratud norm, mis tuli ära korjata ja mille järel tööpäev lõppes ning põllult tuli lahkuda.

Korjajate sõnul kõikus kogu korjamisgrupi ühine päevanorm 2000 ja 5000 kilo vahel. Kui päevanorm oli 2000 kilo, pidid korjajad juba viie tunniga töö lõpetama. Korjajaid oli kokku 50 ringis, seega 2000 kilone päevanorm oli umbes 40 kilo korjaja kohta. Keskmine päevapalk oli sel ajal korjatud koguse alusel 24–40 eurot.

5000-kilostel päevadel venisid tööpäevad seevastu üle kaheksa tunni. Selle koguse kohta pidi iga korjaja korjama umbes sada kilo. Siis oli keskmine päevapalk 60–100 eurot.

Kui iga päev oleks olnud viietuhandekilone päev, oleksid korjajad teeninud viiepäevaste töönädalatega kahe ja poole kuuga keskmiselt 3000 eurot. Ainult mõned jõudsid isegi selle kogupalgani ja paljud jäid sellest kaugele maha.

Korjajate sõnul polnud neil võimalust rohkem korjata.

Korjajad olid maksnud oma lendude eest igaüks umbes 1350 eurot. Samuti maksid nad ise umbes 350 euro suuruse viisa ja tööloa kulu.

Nad kulutasid enne tööde alustamist ligi 2000 eurot, sealhulgas töö ja majutusega seotud ostud. Paljud korjajad tasusid lendude ning viisa- ja töölubade kulud laenu võttes.

Lisaks korjamispalgale said korjajad 250–350 eurot suvepuhkuse hüvitist. Töötasu see ei suurendanud, kuna nende palgast arvati majutuse eest maha neli eurot päevas. 80 päeva eest oli see kokku 320 eurot.

„Pidin kõike rahastama laenuga. Nüüd, kui saime nii vähe palka, on mul palju võlgu, mis ootavad tasumist,” räägib Tik.

Korjajad peavad lisaks laenudele maksma ka intressi, mistõttu võtab tagasimaksmine aega. Nende kuupalk Tais on paarsada eurot kuus.

Bangkoki lähedal elav Tik ütleb, et kuulis Soomes töötamise võimalusest ühelt Tai tuttavalt, nii sai ta Soomega kontakti.

Tikiga samas korjajate grupis oli Tai mees, kelle sugulane on abielus soome mehega. Abielupaar elab Soomes. Õe head kogemused Soomest olid üheks põhjuseks, miks korjaja Soome tulla tahtis.

Abielupaar kohtus korjajatega lennujaamas ja viis nad tallu. Soomlasest mees ütles, et oli majutust nähes šokis. Tema sõnul haises näiteks putka, kus Tik elas selgelt hallituse järele.

„See suur maja oli veel hullem,” ütleb mees. Hallituse järgi haisesid tema sõnul isegi korjajate riided.

„Kui nad mõnikord pärast tööpäeva meie majja magama tulid, tundsime pärast nende lahkumist ka hallituse lõhna,” räägib mees.

Teema tundlikkuse tõttu soovib abielupaar kommenteerida anonüümselt. Nende isikud on Helsingin Sanomate toimetusele teada, nagu ka artikli jaoks küsitletud korjajate omad.

Hiljem ostis abielupaar Tikile ja teistele korjajatele auto kasutada. Korjajad olid aru saanud, et herneste korjamisest lubatud sissetulekuks ei piisa.

Soome mees vihjas neile, et metsamarjade korjamisega oleks võimalik teenida lisatulu. Autoga sõideti pärast tööpäevi marja- ja seenemetsa.

„Nad ei maganud selle kolme kuu jooksul palju. Nad on kõvad korjajad,” räägib mees.

Tiki arvates oli maksmise probleem talu peremehe otsustusviga või hoolimatus. Talus töötas 36 Tai korjajat ja lisaks veel viisteist Ukrainast ja teistest riikidest.

„Korjajaid oli liiga palju. Rohkem ei saanudki korjata,” ütleb Tik.

Soomes elav tailanna Natda Srioon on varasematel aastatel töötanud kahes erinevas talus. Ta ütleb, et seal oli kõik hästi läinud.

Natda ja tema töökaaslased olid sel ajal saanud vähemalt miinimumtunnitasu ja kui korjatud kogus oli seda ületanud, siis rohkem.

Nüüd jälgis ta Tai korjajate korjamismahtusid ja neile makstud tasusid ning pani kõik kirja.

„Saime umbes samapalju palka kuus kui need korjajad kogu perioodi jooksul,” nendib Natda.

Ametiühingu Teollisuusliitto esindaja Vasama hinnangul käib valdkonnas vaatamata kehtestatud reeglitele endiselt kirev ja samas ebaseaduslik tegevus.

„Minu sisetunne ütleb, et kõik tööandjad ei ole ka sellel teisel koristushooajal uusi kombineeritud määrusi järginud,” märgib ta.