Soome peab karmistama oma seadusandlust viha õhutamise kuritegude osas.

Euroopa Komisjon leiab, et Soome praegune kriminaalõigus ei ole kooskõlas EL-i 2008. aastal vastu võetud raamotsusega, vahendab Yle.

Selle kohaselt peavad liikmesriigid kriminaliseerima massilise hävitamise eitamise ja halvustamise. Näitena võib tuua holokausti ehk juutide tagakiusamise ja massimõrvad, mille Natsi-Saksamaa Teises maailmasõjas läbi viis.

Soome on seadusega viivitanud, kuid septembri alguses avaldatud mittediskrimineerimise teates lubas valitsus holokausti eitamise kriminaliseerida.

Kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio Helsingi ülikoolist leiab, et valitsuse otsus ei olnud täiesti vabatahtlik.

Euroopa Komisjon alustas Soome vastu rikkumismenetlust. Ma arvan, et seda varjati veidi valitsuse teates, et peame tegema muudatusi, nendib Nuotio.

Yle uuris Nuotiolt ja Euroopa õigust hästi tundvalt professorilt Lina Papadopouloult, millised on komisjoni nõudmised ja millised seadusemuudatused on tulemas.

1.Miks peab Soome seadusi karmistama?

Soomes on arvestatud, et karistusseadustiku paragrahvid rahvusgrupi vastu viha õhutamise kohta võimaldavad sekkuda holokausti eitamisse või halvustamisse.

Euroopa Komisjoni seisukohalt pole seadus piisavalt selge.

Meil ​​on olnud juhtumeid, kus holokausti eitamise eest on mõistetud karistus rahvusgrupi vastu viha õhutamises, kuid neid juhtumeid on sageli seostatud ka teiste neonatslike ideoloogiatega, nendib kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio.

Professor Lina Papadopoulou Thessaloniki Aristotelese ülikoolist leiab, et seadus vajab täpsustamist, kuna holokausti eitamine on oma olemuselt kaudne vihakõne.

Kui te ütlete, et koonduslaagreid ega gaasikambreid polnud või et miljonid juudid tegelikult tagakiusamistes ei surnud, siis süüdistate te kaudselt juute valetamises, selgitab Papadopoulou.

2.Milliseid õiguslikke muudatusi Euroopa Komisjon nõuab?

Euroopa Komisjoni poolt Soomele seatud nõudeid ei ole avalikustatud.

Kimmo Nuotio peab tõenäoliseks, et holokausti eitamise kriminaliseerimine pole ainus muudatus, mida komisjon nõuab.

Sarnane menetlus on käimas Rootsis ja seal on valitsus avaldanud memorandumi vajalike toimingute kohta.

Rootsi ei kriminaliseeri mitte ainult holokausti eitamist, vaid laiendab ka karistust viha õhutamise kuritegude eest. Meie seadusandlus on väga sarnane, nii et ma kujutan ette, et Rootsi kogemused meile sobivad, nendib Nuotio.

Lina Papadopoulou toob välja ühe tõenäolise nõudmise.

Praegu võite Soomes viha õhutamise kuriteos süüdi jääda, kui ähvardate, solvate või laimate gruppi avalikult – näiteks etnilise päritolu, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse tõttu, märgib ta.

EL-i raamotsuse kohaselt peaks karistatav olema ka üksikisikule suunatud vihakõne. Soome seadusandluses puudub see üksikisikut puudutav säte, sõnab Papadopoulou.

3.Millist mõju võivad avaldada võimalikud seadusemuudatused?

Millises olukorras võiks ühele inimesele suunatud vihakõne olla viha õhutamine rahvusgrupi vastu?

Professor Kimmo Nuotioni sõnul on küsimusele raske vastata, sest teema on Soomes veel uus.

Kui õhutate vaenu ähvardades, solvates või laimates kasvõi ühte inimest selliselt, et tegu on suunatud ka seaduses määratletud grupile, võib tegemist olla viha õhutamisega rahvusgrupi vastu. Kui sellise kuriteo sihikule langeb näiteks mõni üksik roma, kuna ta on roma, siis peaks see raamotsuse järgi olema viha õhutamise kuritegu, nendib Nuotio.

See puudutab osaliselt ka seda, millise sõnumi soovib Soome maailmale edastada. Eelkõige holokausti eitamise kriminaliseerimisel on suur sümboolne väärtus.

Natsirežiimi julmuste hukkamõistmine ja võrdõiguslikkusele pühendumine on olnud euroopalikkuse määrav teema alates Teisest maailmasõjast. Küsimus on tegelikult selles, kas me tahame kuuluda Euroopasse või mitte, nendib Nuotio.

4.Mis juhtub, kui midagi ei tehta?

Soome ja Rootsi ei ole ainsad riigid, kes on komisjoniga pahuksisse sattunud. Teiste hulgas peavad oma õigusakte täpsustama Belgia, Bulgaaria ja Poola.

Rikkumismenetluses palub Euroopa Komisjon riikidel selgitada, milliseid meetmeid nad on seadusandluse parandamiseks ette võtnud.

Kui vastus komisjoni ei rahulda, peab riik võib-olla andma vastuse Euroopa Liidu Kohtule.

Mis puudutab Soomet, siis menetlust on alustatud 2021. aasta veebruaris, seega ei saa Soome enam aastaid oodata.

Euroopa Liidu Kohtu otsus võib olla hukkamõistev. Hiljemalt selles etapis peaks tegema vajalikud parandused seadusandluses, hindab Kimmo Nuotio.