Paarkümmend aastat tagasi Taist Soome elama tulnud Nithra töötas pikka aega Helsingi piirkonna kaupluses.
Kui ta vähem kui pool aastat tagasi Turusse Varissuo äärelinna kolis, otsis ta uut tööd, vahendab Yle.
Naine läks vapralt kohalikku K–Supermarketisse tööd küsima.
Arvasin, et ma ei saa lihtsalt kodus olla, sest olen terve elu töötanud. Ma elan üle tee. Astusin poodi sisse ja järgmisel hommikul algas töö kell kuus, nii et sain lepingu, räägib Nithra.
Tema töökarjäär Soomes on kulgenud igati sujuvalt. Esimesel töökohal avanes alaline töökoht pärast kahekuulist katseaega. Ta alustas poes kauba riiulitele paigutajana.
Soome keele õppis ta selgeks seda kogu aeg aktiivselt kasutades.
Tähtis on õppida soome keelt, sest poes on palju vanu inimesi, kes inglise keelt ei oska. Neid on hea nõustada soome keeles, räägib ta.
Nithra julgustab migrante olema aktiivsed. Tööd leiate tööbüroost või kandideerides ise. See oleneb sinust, kas sa tahad või mitte, märgib ta.
Terviseameti värske uuringu kohaselt leiavad paljud migrandid tööd otse tööandjalt tööd küsides. Selle kõrval leiavad vaid vähesed tööd tööbüroo või eravahendaja kaudu.
Nithra tööandja, K-Supermarket Annika poepidaja Jyrki Hannula on seda ise märganud. Praegu töötab kaks migrandi taustaga püsitöötajat. Aastas on kümme praktikanti.
Püsitöötajaid palgatakse harva samamoodi nagu Nithra puhul. Tavaliselt on neil kaasas paber, millega kandideerida erinevatesse kohtadesse praktikale. Tulijaid oleks ohkem kui võtta suudetakse.
Tavaliselt võetakse täiskasvanud tööle tööbüroo kaudu.
Meil on tööl vaja soome keelt, seega on raske palgata kedagi, kes soome keelt ei oska, märgib ta.
Terviseameti uuringute kohaselt oleks oluline pöörata tähelepanu muuhulgas migrantide oskuste väljaselgitamisele ja tööelus diskrimineerivate praktikate kaotamisele.
Jyrki Hannula ettevõttes saab iga praktikant tugiisiku. Praktikant töötab kogu perioodi jooksul sama isikuga. Seda toetust on peetud piisavaks. Oluline on, et praktikant ei küsiks nõu kõigilt, märgib ta.
Hannula ütleb, et migrandi taustaga töötajad on ettevõttele kasulikud. Poes on sageli vaja inimest, kes oskab rohkem kui soome ja inglise keelt.
Teine migrandi taustaga K-Supermarket Annika püsitöötaja on Bosniast saabunud Sabina. Ta tuli Soome 14-aastaselt ja tal on olnud pikk tööalane karjäär. Algul töötas ta juuksurina, kuid koolitas end kaubanduse alal.
Tahtsin vaheldust ja midagi muud proovida. Töö saamine on olnud lihtne. Olen taotlenud tööd interneti kaudu. Pärast vestlust on ta koha saanud, räägib ta.
Umbes viis aastat Varissuo K-Supermarketis töötanud Sabina julgustab töökuulutusi jälgima. Kõigepealt peaksite minema praktikale. Seal õpid töö selgeks ja peale seda saad tööle kandideerida.
Sabina pole oma karjääri jooksul Soome tööelus kohanud diskrimineerimist ega ebameeldivat kohtlemist. Tema sõnul on oluline ka keeleoskus. Osakonnajuhina töötav Sabina teenindab kliente lisaks soome keelele ka tema emakeeles, inglise ja vene keeles.
Terviseameti planeerija Sanna Nykänen ütleb migrantide tööhõive uuringu bülletäänis, et eeldused migrantide riiki tööle asumisel on head.
Uuringute kohaselt on riiki sisserändajad kõrgelt haritud, valdavad keeli ning on töövõimelised ja -tahtelised.
Uuringus märgati erinevusi maakondade ja sugude vahel. Kymenlaaksos oli tööbüroo kaudu tööle asumine väga haruldane. Põhja-Karjalas ja Satakuntas saadi aga tööle kõige sagedamini just tööbüroo kaudu. Selle kaudu oli aga tööle võetud vaid umbes iga kümnes.
Naised leiavad enamasti tööd, kui esitavad töökuulutuse peale avalduse, eriti Edela-Soomes.
Seevastu Kanta-Hämes leiavad mehed tööd sageli tutvuste kaudu, Kymenlaaksos suhteliselt sageli eravahendajate kaudu.
