Sipoo kaupmees pettis pandipakendite abil välja 194 000 eurot lisatulu. Lugu sai alguse 2015. aastal, kui Sipoo kaupmees avastas taara tagastussüsteemi nõrkused ja hakkas süsteemi enda huvides ära kasutama.
Pudelite pandisüsteemi haldab Suomen palautuspakkaus Oy (Palpa), mis on mittetulundusühing. Ettevõtte missiooniks on joogipakendite taaskasutussüsteemide haldamine ja arendamine Soomes, vahendab MTV.
Kliendi jaoks tundub pudeli- ja purgipantide saamine lihtne. Klient ostab joogipakendi, mille hind sisaldab tagatisraha, joob pakendi tühjaks, tagastab tühja pakendi automaati ning kaupmees tagastab kliendile tagatisraha hinna.
Süsteem veab tühjad joogipakendid taaskasutusse. Samad joogitootjad, kes jooke poodi toovad, võtavad kaasa ka tagastatud tühjad joogipakendid ja toimetavad need taaskasutusse Palpa töötlemiskohtadesse.
Palpa aga saab infot tagastatud pakendite koguste kohta otse tagastusautomaatidest ja arveldab nende alusel kaks korda kuus kaupmeestega. Lisaks maksab Palpa kaupmeestele tänutäheks pingutuse eest menetlustasu.
Sipoo kaupmees märkas kiiresti, et Palpa tasutud arved ei olnud seotud töötlemisettevõtetesse saadetud tühjade pakendite arvuga. Nii otsustas ta süsteemi enda huvides ära kasutada.
Klientide tagastatud joogitaarat kaupmees enam isegi Palpale ei tagastanud, vaid viis teiste kaupluste tagastusautomaatidesse ja kogus pandiraha endale. Nii maksis Palpa sama pakendi eest kaks korda, algul kliendile ja siis kaupmehele.
Tasuta raha maitse suhu saanud Sipoo kaupmees söötis samu joogipakendeid mitu korda ka oma poe automaati, et ühelt pandipakendilt saadud kasumit mitmekordistada.
Tasuta maksete rõõm kestis 3,5 aastat, kuid siis märkas Palpa, et joogitehased pole aastaid Sipoo kauplusest võtnud ühtegi pandikotti.
Ida-Uusimaa kohtus kaitses Palpa aeglast reaktsiooni sellega, et tema võrgul on Soomes 3000 taara tagastuspunkti, kus on kokku 4000 tagastusautomaati. Pandipakendite käive on nii tohutu, et kõike ei suudeta kohe märgata.
Sipoo kaupmees tuli oma tegu selgitama kohtu ette, kui prokurör nõudis tema karistamist ulatusliku kelmuse eest. Prokuröri hinnangul oli Palpa aastatel 2015–2018 kaupmehele joogipakendite pandi eest alusetult tasunud mitte vähem kui 193 000 eurot.
Sipoo kaupmees eitas kuritegu ja süüdistas Palpat vigades. Kaupmehe sõnul oli Palpa oma raamatupidamises vigu teinud ka varem ning ta oli ette kujutanud, et 3,5 aasta raamatupidamises on tegemist varasemate vigade parandamisega.
Samuti eitas kaupmees, et oleks kuritegelikul teel saadud tulu maksimeerimiseks ikka ja jälle samu pandipakendeid masinasse söötnud.
Tõendusmaterjalina esitas Palpa tagastusautomaatide aruanded ja nendest koostatud statistika. Statistika järgi ei olnud Soomes üheski sarnase suurusega kaupluses tagastatud nii palju joogitaarat kui Sipoo jaemüügiettevõttes.
Näiteks 2018. aastal tagastati automaatide andmete põhjal Sipoo poodi 360 000 joogipakendit, statistikas teisele kohale jäänud Pertteli Salele aga 180 000 ning kolmandana Helsingi Liisankatu Alepasse 170 000.
Lisaks toetasid järsult kasvanud kallimate pandipakendite kogused ja hilisõhtused tagastused prokuröri seisukohta, et kaupmees pettis samade joogipakendite eest mitmekordselt tagatisraha tagasi.
Ida-Uusimaa kohus pidas Sipoo kaupmehe käitumist üsna hoolimatuks. Kohus leidis, et 37-aastane kaupmees on süüdi jämedas kelmuses.
Kohtu hinnangul tasus Palpa kaupmehele 3,5 aasta jooksul alusetult pandi eest 194 000 eurot. Sipoo kaupmehe tegevus tekitas Palpale kokkuvõttes ligikaudu 160 000 euro suuruse kahju.
Kohus karistas meest ühe aasta ja 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Karistuse karmistamiseks määras kohus veel 90 tundi üldkasulikku tööd.
Lisaks määras kohus mehele kolmeaastase ettevõtluskeelu, kuigi ta enam ettevõtjana ei tööta. Kohus mõistis endiselt kaupmehelt riigi kasuks välja kuritegelikul teel saadud tulu ligikaudu 35 000 eurot ning Palpale väljapetetud ligikaudu 160 000 eurot koos intressidega.
Süüdimõistetu kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, kuid võttis hiljem kaebuse tagasi, mistõttu varasem otsus jäi jõusse.
