Svenska Yle küsitletud endiste R-kioski pidajate hinnangul maalib kett uute kaupmeeste hankimisel kasumlikkusest liiga roosilise pildi. Nende sõnul ei saa jaemüüjad kauba valikuid mõjutada.

80-tunnised töönädalad, kaotatud säästud ja häiritud vaimne tervis. R-kioski käivitamine ei vasta alati ootustele.

Arvasin, et elu läheb paremaks, aga juhtus vastupidi, ütleb üks kioskipidaja.

Ta on üks kolmest endisest R-kioski pidajast, kes Svenska Yle-le oma kogemustest rääkis.

Kõik kolm kaupmeest pidid kehva kasumlikkuse tõttu kioskitegevuse juba poole aasta möödudes lõpetama.

Kioskipidajad räägivad väljakutsetest, stressist ja depressioonist. Nad on oma rahast ilma jäänud ja on nüüd töötud.

Kaupmeeste nimesid loos ei avalikustata, et mitte süüdistada neid võimalikus lepingu rikkumises. R-kioski sõlmitud kokkulepe ettevõtjatega on salajane.

Ettevõtjate isikud on Svenska Yle-le teada. Need esinevad loos kui kioskipidajad 1, 2 ja 3.

Oma ettevõtte omamine oli esimese kioskipidaja unistus lapsepõlvest peale ja kioskitöö pakkus talle huvi. Arvasin, et võiksin olla iseenda boss, märgib ta.

Ta ei pidanud kioskiettevõtjaks saamiseks palju vaeva nägema. Alustasin väikese rahasummaga, sõnab ta.

R-kioski omanik peab esialgu investeerima tegevusse 10 000 eurot.

Esimene kioskipidaja poleks keti pakutud asukohta kioskit soovinud. Küll aga räägiti ta ära lubadusega, et võib hiljem teise paremasse kohta kolida.

Talle esitati arvutused, kuidas kiosk hakkab end hästi ära tasuma, et saaks tõsta 4000 euro suurust keskmist kuutasu. Svenska Yle on näinud kauplejale laekunud tasuvusarvutuste detaile.

Kioski pidamine muutus kuu ajaga keeruliseks. Esimene kioskipidaja töötas ligi 80 tundi nädalas. Suhe lapsega hakkas kannatama.

Mu laps ei tahtnud enam mulle sülle tulla. Ta magas, kui ma tööle läksin ja magas, kui koju jõudsin. Kui mul oli vaba päev, olin tema külaline. Olin stressis ja masenduses, räägib ta.

Kioski tulemus langes stabiilselt. Kiosk oli iga kuu üha enam miinuses. Töötasin 300 tundi kuus, aga tulu polnud, märgib ta.

Kui kasumit ei kogunenud, pidi kaupmees investeeritud summalt maksma töötajatele ja endale palka.

Keti poolt värbamise käigus esitatud tasuvusnäitajad ei vastanud tegelikkusele. Kioskipidaja tundis end reedetuna.

See oli suur vale, et kiosk on edukas ning kasumlikkus ja kliendivoog on stabiilsed, räägib ta.

Tööd R-kioski operaatorina kirjeldab ta karmilt. See on omamoodi tänapäeva orjus. Investeerin oma raha ja aega, aga äri pole minu oma. R-kiosk otsustab kõik.

R-kiosk töötab frantsiisimudelil. Ettevõtja saab väljakujunenud ärikontseptsiooni ja kohustub järgima keti tegevusjuhiseid. Ettevõtja vastutab müügi, kauba tellimise ja personali eest.

R-kiosk vastutab muuhulgas äriruumide, mööbli, kassasüsteemi, koolituste, raamatupidamise ja turunduse eest. Vastutasuks maksab ettevõtja R-kioskile frantsiisitasu.

Makse ei sõltu otseselt ettevõtte kasumlikkusest, vaid arvestatakse protsendina müügimarginaalist ehk müügitulu ja ostude vahest. R-kiosk saab seega tasu ka siis, kui kiosk ise kasumit ei tooda.

Peale frantsiisitasu tasub ettevõtja palgad, elektriarved, kütte, kindlustuse ja ruumide hoolduse. Ta vastutab kahjude ja varastatud kauba eest.

Frantsiisitasu suurus on erinev, kuid Svenska Yle nähtud näites on tasu 20 protsendi ringis.

Svenska Yle-le laekunud info kohaselt otsustab R-kiosk muu hulgas kioskite lahtiolekuajad, kauba valiku ja hinnad.

Kaupmehed rõhutavad, et R-kiosk sunnib tellima kaupu, mida ei osteta. Tulemuseks on toidu raiskamine ja majanduslik kahju.

Teine kioskipidaja ütleb, et ta pidi iga päev värskeid tooteid nagu kuklid, saiad ja vorstid minema viskama.

Kolmas kioskipidaja paneb rõhku tootekampaaniatega seotud toiduraiskamisele. Kaup saabub automaatselt ja tellimusi ei saa katkestada. R-kiosk otsustab kogused. Kuid tooteid ei osteta ja need aeguvad.

Tema sõnul ei saa tooteid tagastada. Samuti viskas ta iga päev värskeid tooteid minema. Me viskasime ära rohkem kui müüsime, ütleb ta.

Kaupmeeste hinnangul peaks R-kiosk arvestama kioski asukohaga ning kohandama kaubavaliku vastavalt ümbruskonna konkurentsile.

Nad ei kuula meie ettepanekuid ega tee muudatusi, mida teatud kiosk vajaks, ütleb esimene kioskipidaja.

Teise kioskipidaja kiosk asus toidupoodide läheduses. Tema sõnul oli koht halb, sest kliendid ostsid peamiselt sigarette. Tubakatoodete müük ei ole tulus, sest hinnad on reguleeritud ja toote maks kõrge.

Teine kioskipidaja ütleb ka, et talle lubati liiga palju. Nad ütlesid, et kui ma töötan 40 tundi nädalas, saan võib-olla kuni 4500 eurot palka enne makse. Ta ütleb, et sai palka vaid 2000-2500 eurot kuus ja töötas 90 tundi nädalas.

Selleks, et kioskid oleks avatud seitse päeva nädalas, on vaja ka palgalist personali. Müüjate leidmine on aga keeruline. Kui müüja jääb haigeks või lahkub töölt, peab kioskipidaja teda asendama.

Ma olin peaaegu alati kohal. Olin ärrituv, magasin liiga vähe ja mul polnud aega tööst taastuda, räägib kolmas kioskipidaja. Tema sõnul on marginaalid liiga väikesed. Pärast frantsiisitasu oli raske kuludeks piisavalt raha leida.

R-kioski pidajad on varemgi rahulolematust olnud. 2018. aastal kaebasid kümme endist R-kioski pidajat keti kohtusse. Nende hinnangul olid eelarved ebareaalsed ja kulud hinnanguliselt liiga madalad. Vantaa kohtu hinnangul ei olnud R-kiosk aga esitanud vale ega eksitavat teavet.

Svenska Yle raporti kohaselt on võõrkeelsed nimed R-kioski pidajate seas kiiresti kasvanud. 2014. aastal alustanud ettevõtjatest oli võõrapäraseid nimesid 4 protsenti, eelmisel, 2022. aastal alustanutest 45 protsenti.

Kuigi kaupmeeste emakeel on sageli muu kui soome keel, sõlmitakse keerulised juriidilised lepingud soome keeles. Ühe kaupleja sõnul on välismaalaste osakaalu kasvul selge põhjus: Enamik soomlasi mõistab, et tulu saamine on keeruline. Välismaalased püüavad oma eluolu parandada. Tema arvates peaks R-kiosk olukorraga kohanema ja tegema lepingud ka inglise keeles.

Svenska Yle küsitletud kolm endist R-kioski pidajat on nüüdseks töötud. Kaupmeeste poolt R-kioski tegevusse tehtud kapitaliinvesteeringuid on kasutatud erinevate kulude katmiseks.

Investeeritud raha ja aeg ei tule tagasi, ütleb esimene kioskipidaja.

Kolmandal kioskipidajal on rahaliselt kitsas. Ma kaotasin kogu oma raha. Ma ei ole terve ja mul pole sissetulekut, lisab ta.

R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen rõhutab Svenska Yle-le, et küsitletud kaupmehed esindavad vaid murdosa kaupmeestest. Tema sõnul on enamik kioskipidajatest rahul.

Ta toob välja, et kolm küsitletud poepidajat on üks protsent kogu massist, kui R-kioski pidajaid on 300.

Endiste R-kioski pidajate hinnangul on uutele potentsiaalsetele kauplejatele esitatavad tasuvusarvutused ülioptimistlikud. Mida sellest arvata?

Meil on igas kioskis info kliendivoogude ja müügi kohta, samuti selle kohta, kuidas asjad minevikus on läinud. Ettevõtlusega kaasneb aga risk. Ettevõtluses on tuleviku kindel teadmine võimatu, turg muutub, räägib Rissanen.

Küsimusele, millel arvutused põhinevad vastas Rissanen, et need põhinevad ajalool ja visioonil sellest, mida koos sihitakse. Rõhutan, et küsimus on selles, mida ettevõtja ise ette võtab. Me ei luba, et see nii läheb, märgib ta.

Väitele, et kioskite tasuvus on vaid pool lubatust vastab Rissanen, et R-kioski Oy-l on siiras soov, et ettevõtjad nii rahaliselt kui ka ettevõtjana läbi lööksid. R-kiosk on edukas ainult siis, kui kaupmehed on edukad.

Kui ettevõte on eksisteerinud 113 aastat, siis ei saa kahjumit toota. Meil on igal aastal miljoneid ja miljoneid kliente, märgib Rissanen. On kahetsusväärne, et mõne jaoks pole ettevõtlus kas ootustele vastanud või on nad ettevõtlusega seotud üllatavate asjadega kokku puutunud.

Väitele, et kioskifirma otsustab kaubavaliku üle, vastas Rissanen, et on valida, kas igas kohas tehakse otsused selle üle, mis on valikute seisukohalt parim, või see, et eksperdid keskenduvad valikute tegemisele – kumb on tõhusam? Valik on osa ketikontseptsioonist. Ettevõtjal on minimaalne valik, millest ta lähtub kontseptsiooni elluviimisel. Lisaks on tal võimalus valida laiemat tootevalikut.

Väite peale, et tellida tuleb kaupa, mida ei osteta, vastas Rissanen, et neil on täielik õigus tooteid tagastada. Kui meil on üleriigiline võrgustik, on meil päris hea teave müügi kohta. Soome ei ole aga riigi eri nurkades nii erinev koht. Kui ühes kohas toode üldse ei müü, siis tuleb küsida, kas selle nimel on tööd tehtud ja sarnaseid asju nagu kümnetes muudes kohtades, kus toode müügil.

Küsimusele, et kuidas tagatakse, et võõrkeelsed inimesed aru saavad, millele nad alla kirjutavad vastas Rissanen, et läbirääkimisi peetakse päris pikalt ja eesmärgiks on ka keeleoskuse kaardistamine. Väga võimalik on olukord, kus väidetakse, et keeleoskus pole veel piisaval tasemel. Leping on sõlmitud soome keeles. Lepingu läbivaatamisel kasutatakse abiks inglise keelt või isegi muid keeli.

Väitele, et kioskipidajad peavad R-kioski tegevust moodsaks orjuseks, kus tuleb teha 100-tunniseid töönädalaid vastas Rissanen: Üks protsent. See on üks protsent meie olemasolevast kaupmeeste kogust. Seda ma sellest arvan.

Rissanen täiendas hiljem oma vastust:

Kuna ettevõtjad võtavad end ise tööle ja seega otsustavad ise oma palga ja tööaja, siis minu arvates on problemaatiline võrrelda kaupmeeste töötingimusi orjatööga, mis on tõeliselt suur globaalne inimõiguste probleem. Ettevõtlus, ennekõike edukas, hõlmab rasket ja kirglikku tööd. Ettevõtlus hõlmab ka valikut, millist tulemust ettevõtja sihib. Seda mõjutab osaliselt enda tööpanus ja see, kui palju tööjõudu palgatakse. Inimesed, kes oma ümbrust jälgivad, teavad kindlasti ka seda, kui lihtne on olnud viimastel aastatel Soomest töötajaid leida – mitte just väga lihtne. Kirjeldatud tundide arv ei ole mingil juhul meie soovitud variant.