Raskustes Soome ehitustööstust ähvardab kõrge töötus. Tugevalt tõusnud intressimäärad on vähendanud tootmist poole võrra ja suured tegijad esitavad nüüd pankrotiavaldusi.

Esmaspäeval teatati üksteise järel halbadest uudistest: ehitusettevõte Siklatilat andis sisse pankrotiavalduse ning Helsingi börs pani Lehto Groupi ettevõttega seotud ebaselguste tõttu jälgimisnimekirja, vahendab Iltalehti.

Ehitusvaldkonna olukorrast võib järeldada, et halvim on alles ees, hindab ehitusvaldkonna katusorganisatsiooni Rakennusteollisuus peaökonomist Jouni Vihmo.

Eelmisel aastal alustati ligikaudu 40 000 korteri ehitusega. Sel aastal oli see arv 20 000 ringis, räägib Vihmo. Paremat arengut ei saa lubada ka järgmiseks aastaks.

Uute ehitusprojektidega alustamine on langemas madalamale tasemele kui oli finantskriisi ajal, märgib Vihmo.

Soome eluasemeturg on veel stabiilne. Nõudlus eluasemete järele on pärast seda kriisi jätkuvalt üsna hea, kuid praegu on olukord tõesti keeruline, lisab Vihmo.

Vihmo sõnul põhjustab elamuehituses probleeme intressi- ja kulutaseme järsk tõus. Väikemajade ehitust on pikka aega koormanud erinevad majanduse ja sõjaga seotud tegurid, räägib Vihmo.

Probleemid ei puuduta ainult elamuehitust, vaid ka renoveerimist ning maa- ja vee-ehitust. Vihmo sõnul tähendab kulukriis seda, et „tegemine käib üsna aeglaselt” nii tänavu kui ka järgmisel aastal.

On selge, et eluasemetootmise vähendamine poole võrra  toob kaasa tõsised tagajärjed tööhõivele, ütleb ta.

Vihmo hindas varem väljaandele Helsingin Sanomat, et pankrottide ja valdkonna kehva olukorra tõttu ähvardab töötuks jääda ligikaudu 20 000 inimest.

Täieliku üllatusena pole olukord aga tulnud. Vihmo sõnul oli juba kevadest näha, et olukord ehitussektoris hakkab kehvaks kiskuma. Toona arvati, et inflatsioonitrend rahuneb Euroopas kiiremini ja olukord võib suve jooksul paraneda.

Seda aga ei juhtunud. Inflatsioon osutus püsivamaks. Soome majanduse olukord näib aasta lõpu poole muutuvat halvemaks, hindab Vihmo.

Intresside suurim tõus on aga seljataga, hindab Vihmo. Kuigi majandusprognoosid finantskriisi sarnast langust ei ennusta, suhtub Vihmo prognoositavasse nullkasvu skeptiliselt.

Ma oleksin veidi üllatunud, kui Soome majandus selle majanduslanguse nullkasvuga üle elab. Väga harva juhtub, et majanduskasv kõigub nulli ümber, ehitus aga langeb 7–8 protsenti, märgib Vihmo.

Mis võiks olukorra lihtsamaks teha?

Vihmo sõnul sõltub kõik usaldusest nii Soome majanduses kui ka eluasemeturul. Kui soovite valdkonda toetada, on vaja kiiresti tegutseda, märgib ta.

Ehitust toetavate meetmete hulka võiks muu hulgas kuuluda eluasemelaenu intressi maksusoodustuse taastamine ja riiklikult toetatava ARA tootmise suurendamine.

Tööstus vajab investoreid, ütleb Vihmo. Viimastel aastatel on 60–70 protsenti elamuehituse nõudlusest tulnud investoritelt. Seega ei piisa sellest, et sina ja mina uusi kortereid ostame, märgib ta.

Ehitust toetavaid meetmeid tuleks rakendada kiiresti, kuna valdkond on „nii aeglaselt liikuv”. Kogu ehitus on pikaajaline ja alati viivitusega, märgib Vihmo.

Isegi kui nüüd midagi ette võtta, on kasvu näha päris pika hilinemisega, lisab ta.

Valitsusprogrammis on häid projekte, kuid neid ei saa piisavalt kiiresti käima. Omavalitsuste majanduslik olukord nõrgestab või muudab kasvu võimatuks.