Helsingi linn teavitas Mellunkyläs valmiva HASO Virtaranta elanikke kolimise ärajäämisest kolimise päeval.
Helsingin asumisoikeus oy (HASO) on Helsingi linnale kuuluv eluasemetega tegelev ettevõte, vahendab Helsingin Sanomat.
Helsingin sanomate andmetel teavitati sellest elanikele helistades paar päeva või päev enne kolimist. Ametlikku teadet asja kohta aga enne kolimispäeva ei tulnud.
Teate järgi puudutab olukord 23 korterit.
Üks kolima valmistuv elanik ütleb, et kuulis keelust oma naabritelt, kellele oli sel teemal helistatud.
Naabermajade elanikud olid juba paar päeva varem elanike Facebooki grupis öelnud, et nad ei saa mingisuguse lekke tõttu kolida.
Algselt oleks pidanud kolimispäevaks olema neljapäev. Kolmapäeva keskpäeval sai seltskond uue teate: leke puudutas ka teist maja.
Elanikud hakkasid sotsiaalmeedia grupis infot jagama.
Elanik ütleb, et sai asjale kinnitust ehitajaga otse ühendust võttes. Ehitaja esindaja polnud nõus midagi muud ütlema, kui et majja ei saa sisse kolida.
Kõne põhjal ei teadnud elanik, kas tegemist on suurema veekahjustusega ja kui palju kolimine viibib. „Kõik on lahtine,” ütles ta.
Kolimiskuupäev kinnitati kolm kuud enne kolimist. Veel kuu aega tagasi tundus korteris kõik korras olevat, räägib elanik.
Kolimise ärajäämisest teatati esmaspäeval teisele elanikule, kelle korteri puhul olid põhjuseks niiskuskahjustused.
Arendaja on soetanud elanikule avariikorteri. Elanikule lubati, et vaatamata kolimise ärajäämisest saab ta oma asjad uude korterisse tuua neljapäeval.
Neljapäeval teatati, et ka mööblit ei saa korterisse tuua. Ehitaja on soetanud asjade jaoks ka lao. Enne kolimispäeva pole elanikele asja kohta mingit ametlikku infot laekunud.
Elanik räägib, et majaelanikud on täielikus ebakindluses ja stressis. Paljud inimesed ei tea, kuhu oma asju viia.
Samuti pole elanikele öeldud, millal nad saavad korteritesse sisse kolida.
Kolimise ärajäämise põhjuseks on niiskuskahjustused ja ohutuspuudused, ütleb Helsingi linna elamutootmise renoveerimise juht Merja Rukko.
Niiskuskahjustused on ilmsiks tulnud juba varem ning nende korterite elanikke on kolimise ärajäämisest teavitatud veidi varem. Lisaks avastati korterite ohutuses puudused alles päev enne kolimist seoses ehituskontrolli kasutuselevõtu kontrolliga.
Rukko sõnul oli vajakajäämisi ligipääsetavuses ja piiretes.
„Pidime tegema otsuse, et neid ei saa kasutada. Praktikas tähendab ligipääsetavus näiteks seda, et nõlvad on teatud kaldega ja künnised teatud kõrgusega,” räägib Rukko.
Kahel HASO Virtaranta hoonel puudub ohutuspuudujääkide tõttu kasutusluba. Lisaks ei saa seitset korterit niiskuskahjustuste tõttu kasutada.
Rukko sõnul on tüüpiline, et hoone kasutuselevõtu kontroll toimub ametiasutuse poolt päris lõpus. Küll aga oli tema sõnul ohutuspuudujääke märgatud juba varem ning nendest anti teada ka töövõtjale.
„Töövõtja on kinnitanud, et need tehakse korda. Seda, need puudused olid, märgati alles päev enne kolimist,” lisab ta.
Rukko kahetseb tekkinud olukorda ja ütleb, et asja praegu uuritakse. Millal elanikud oma korteritesse sisse kolida saavad, ei oska ta veel öelda.
