Praegu 41-aastane Jyväskylä naine Eeva endale sellist karjääri ei planeerinud. Ta õppis noorena ülikoolis füüsikat, lõpetas magistrantuuri ja sai 25-aastaselt haridusele vastava töökoha.
Mu sõbrad olid mu peale isegi kadedad, et leidsin Jyväskylä lähedal oma haridusele vastava töö, räägib naine.
Siis algas majanduslangus. Töötuks jäin pärast aastast töötamist 26-aastaselt 2009. aastal, räägib Eeva väljaandele Iltalehti.
Ta ei jõudnud uut tööd saada, kui ta 28-aastaselt sai oma esimese lapse ja oli umbes kaks aastat lapsehoolduspuhkusel.
Pärast lapse saamist ei leidnud ma tööd, sest mul oleks pidanud olema kogemusi, aga ei olnud. Nii on see varemgi korduvalt olnud. Ettevõtted ootavad tööotsijalt kogemust just nendes tööülesannetes, milleks nad töötajat otsivad, räägib Eeva.
Seevastu esimene lasteaeda läinud laps oli alguses palju haige ja töötusel olid omad head küljed.
Kui väike laps läheb lasteaeda, on pea igal teisel nädalal mingi külmetushaigus. Siis on lihtsam, kui üks vanematest ei tööta, märgib naine.
Neli aastat pärast esimese lapse sündi sündis perre teine laps ja veel neli aastat hiljem kolmas laps. Teise lapse saades oli Eeva 32 ja kolmanda lapse saamisel 36. Mõlema noorema lapsega oli ta kodus umbes kaks aastat.
Pärast teist last õppis ta avatud ülikoolis IT-d. Põhiõpingud suutis ta lõpetada ilma töötu abiraha kaotamata, kuid lõpuks ei aidanud ka õpingud tööle saada.
Programmeerimine oli lõbus ja motiveeris uusi asju õppima. See oli ka sotsiaalne, mis tundus hea. Teisest küljest oli see kurnav ja tekkis tunne, et pead olema superhüperkompetentne, et programmeerijana tööle pääseda ja ka vabal ajal enda oskusi arendada, sest valdkond liigub nii kiiresti edasi. Tundsin, et oleksin pidanud tegema magistrikraadi ja siis saaks ehk sellel alal töötada, räägib naine.
Nüüd on Eeval töötuks jäämisest möödunud 15 aastat. Ta on selle aja jooksul vaid korra tööl käinud.
See oli koroonaviiruse ajal rendifirma kaudu tehtud töö. Nad jätsid mind pärast nädalast haiguslehte kõrvale. Tundus muidugi tobe, aga ka töö ei vastanud minu ootustele. Mulle öeldi, et ma pole piisavalt kiire, kuid töö katkes kohe pärast haiguslehte. Minu haigusleht oli tingitud tööprobleemist, räägib naine
Eeva on töötuse ajal korra oma erialal töövestlusele jõudnud, kuid sellele kohale teda ei valitud.
Tundub, et kui kuhugi ei võeta, siis arvavad tööandjad, et tööotsijal peab midagi viga olema. Siis jäävad tööajaloos alati lüngad pärast lapsi, välja arvatud juhul, kui olete laste saamisel alalisel töökohal. Laste saamist ei saa aga lõputult edasi lükata, märgib naine.
Füüsikaõpingute ajal öeldi Eevale sageli, et loomulikult leiab tööd.
Üliõpilasena ei tea sa, mida ettevõtted tegelikult vajavad. 26-aastase tööotsijana olin siis viljakas eas. Kui ma oleksin ise tööandja, poleks ma ilmselt samuti 26-aastast naist tööle võtnud, kui oleks võimalik võtta mees, selgitab naine.
Eeva usub, et tal on ka hiljem tööd otsides olnud vanuseprobleem. Tunnen, et vanuses 36–38 on naine tööks sobivas vanuses. Kui oled siis lapsega kodus, on ajaaken möödas, selgitab ta.
Eeva loodab, et saab siiski haridusele vastava töö. Päris tore oleks oma haridusele vastavat tööd teha, arvude tehniline ümardamine. Ma ei ole eriti kindel, milline oleks ettevõtte tegevusala, lisab ta.
Värskelt majanduslanguse alguses magistrantuuri lõpetanuna mäletab Rajala, et osa kursusekaaslastest lahkus Jyväskylast Helsingi piirkonda tööle, osa jäi aga ülikooli doktoriõppesse.
Nad oleksid eelistanud töötada ettevõtetes, kuid sellises olukorras hakkasid nad väitekirja kirjutama. Kindlasti oleks doktorantuuris palju tublisid inimesi, keda ettevõtete vajadusteks koolitada, kui ettevõtted viitsiksid seda teha.
Töötuna on Eeva märganud, et soomlased on tööle orienteeritud ja tutvustavad end sageli oma tööst rääkides.
Käisin eile koolis vanemateõhtul ja paljud inimesed tutvustasid end ja rääkisid, millega nad tegelevad. Kui kuhugi lähed, ütled alati eriala. Oleks tore, kui tööst alati ei räägitaks. Töö ei vasta alati inimese huvidele, märgib naine.
Eeva meelest on tööbüroos suhtumine olnud alati asjalik.
Seal on korralik seltskond ja nad annavad endast parima. Probleem, et töötuid kiusatakse, tundub mulle tulevat ülevalt poolt. Vähemalt Jyväskyläs lastakse haridusega inimestel rahus olla, et ei sunnita kogu aeg proovitöid tegema. Tööbüroo töötajad mõistavad, et tööotsimine pole nii lihtne kui lihtsalt tööle minek.
