NATO juht ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kaitseministrid käisid neljapäeval üllatusvisiidil Kiievis, pealtnäha jätkuva solidaarsuse näitamiseks, kuigi tegelik eesmärk suurendada relvatootmist Ukrainas.

Ametnikud on teadlikud, et Lääs hakkab piirama Ukraina toetamise kallist äri, mistõttu nüüd peetakse Ukraina enda relvatööstuse laiendamist sõjast räsitud riigi jaoks vajalikuks tingimuseks, vahendab New York Times.

See on ka potentsiaalselt tulus väljavaade Lääne relvatootjatele, ehkki väga riskantne väljavaade riigis, mida Venemaa iga päev pommitab; Moskva väed saatsid üleöö Ukrainasse kümneid plahvatavaid droone, teatas Ukraina valitsus neljapäeval, kuid inimohvrite või tõsiste kahjude kohta teateid pole.

„See on Ukraina ettevõtete jaoks oluline võimalus luua uusi partnerlussuhteid tööstusega kogu alliansis ja väljaspool,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. „Mida tugevamaks Ukraina muutub, seda lähemale jõuame Venemaa agressiooni lõpetamisele.”

Visiidid toimusid päev enne foorumit rahvusvaheliste sõjaliste töövõtjatega, mille kutsus kokku Ukraina valitsus, kes loodab, et nad ühinevad tööstusliku suutlikkuse arendamisega relvade tootmiseks ja remontimiseks Ukrainas. Välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et üritus toob kokku 165 ettevõtte esindajad 26 riigist.

Lääneriikidel on raskusi oma relvakohustuste täitmisega Ukraina ees, eriti suurtükiväe laskemoona osas, ja ammendavad oma varud kiiremini kui neid on võimalik täiendada. Pärast külma sõda kahanenud sõjatööstused on näinud vaeva, et ümber töötada ja leida piisavaid materjali varusid, et tootmist täisvõimsusel käivitada – ja isegi sellest ei piisa. USA sõjavägi on sõlminud lepingud ettevõtetega kahe uue tootmisliini ehitamiseks suurtükimürskude valmistamiseks ja teise nende lõhkeainega täitmiseks.

Pärast eelmisel nädalal president Bideniga kohtumist ütles Zelenski, et on sõlminud Ameerika Ühendriikidega „pikaajalise lepingu” ühiseks relvatootmiseks, kuid Valge Maja avaldus oli ettevaatlikum, öeldes, et Bideni valitsus korraldab lähikuudel konverentsi, et uurida võimalusi ühisettevõtete ja kaastootmise jaoks.

Zelenski soov ambitsioonikate avalduste järele oli taas nähtav neljapäeval, kui ta ütles oma kohtumise kohta Stoltenbergiga: „Täna on see juba de facto liitlaste vaheline vestlus ja on vaid aja küsimus, millal Ukrainast saab de jure alliansi liige.”

Kui realistlik see on, jääb ebaselgeks. Kuigi NATO on teatanud, et Ukraina liikmestaatus on pikaajaline eesmärk, on Lääne ametnikud öelnud, et see on veel kauge väljavaade ja seda saab tõsiselt kaaluda alles pärast sõda.

Briti valitsus avalikustas neljapäeval, et riigi uus kaitseminister Grant Shapps kohtus päev varem Zelenski ja Ukraina uue kaitseministri Rustem Umeroviga, et arutada sõjalist toetust, eelkõige Ukraina õhutõrje tugevdamist.

Zelenski kohtus neljapäeval ka Prantsusmaa kaitseministri Sébastien Lecornuga, kes tegi selgeks, et Ukraina relvatootmise arendamine on nii äriline võimalus kui ka sõjaline eesmärk, ning ütles ajakirjanikele, et teda saatis umbes 20 Prantsusmaa kaitsetööstuse esindajat nii erinevates valdkondades nagu robotid, droonid, suurtükid ja tehisintellekt.

„Samuti on see viis, kuidas me saame kursil püsida ja kehtestada pikemas perspektiivis Prantsusmaa huvid Kiievis ja Ukrainas,” ütles ta. „Me teame, et see sõda jääb kestma,” lisas ta.

Lecornu ütles, et mõte seisneb selles, et aja jooksul saab Ukraina vähem otseseid relvakingitusi ja rohkem müüki – mõnikord koos toetustega. Lecornu ütles, et detsembris käivitas Prantsusmaa 200 miljoni euro suuruse „innovatsioonifondi”, mis võimaldab Ukrainal osta Prantsuse tööstusettevõtetelt relvi.

Mõned relvatootjad on juba tegutsemas selle nimel, et end Ukrainas sisse seada. Saksamaal asuv relvatootmishiiglane Rheinmetall teatas mais, et teeb koostööd Ukraina riikliku ettevõttega Ukroboronprom, et ehitada Ukrainas soomukeid ja tanke.

Augusti lõpus teatas Suurbritannias asuv BAE Systems, et on allkirjastanud lepingu 105-millimeetriste suurtükkide tootmise uurimiseks Ukrainas, kuid ei täpsustanud, millal see algab.

Avaliku arvamuse küsitlused Ameerika Ühendriikides ja Euroopas näitavad, et enamus toetab Ukraina relvastamise jätkamist, kuid palju vähem kui sõja alguses. Lecornu avaldused peegeldavad Prantsuse valitsuse ambivalentsust, kus riik ei ole olnud Ukraina suur rahastaja. Slovakkias toimuvad laupäeval üldvalimised, mille peamine peaministrikandidaat on Ukrainale relvade saatmise vastu ja NATO-vastane.

Paljude Ukraina suurimate sõjaliste ja rahaliste toetajate, sealhulgas Saksamaa ja Suurbritannia valitsused ei ole näidanud mingeid märke sellest kohustusest loobumisest. Kuid USA-s, kus Bideni valitsus on vankumatult toetanud ja palunud parlamendil Kongressil lubada anda täiendavalt 24 miljardit dollarit Ukraina kulutusteks, on Kongressi väike, kuid häälekas ja mõjukas rühmitus vaidlustanud abi jätkamise või on selle vastu, mis takistab sõjaliste kulutuste osas kokkuleppele jõudmist.

Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel on riigid üle maailma ja Euroopa Liit tervikuna andnud Ukrainale alates Venemaa täismahulisest sissetungist 2022. aasta veebruaris abi umbes 230 miljardi dollari väärtuses, sealhulgas rahalist toetust riigi valitsusele ja humanitaarabi. .

Sellest umbes 90 miljardit dollarit on juuli lõpuni andnud sõjaline toetus, sealhulgas USA-lt 42 miljardit dollarit. Suuruselt järgmine sõjaline toetaja on olnud Saksamaa 17 miljardi dollariga, järgneb Suurbritannia ligi 7 miljardi dollariga.

Mõned väikesed riigid nagu Norra, Holland ja Taani on andnud oma suuruse kohta tohutuid summasid, samas kui palju suuremad riigid nagu Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania on andnud palju vähem.