Soome president Sauli Niinistö kohtus täna neljapäeval, 28. septembril Helsingis Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga.
NATO allikad on Iltalehtile öelnud, et kaitseliidu hinnangul ehitab Venemaa oma ründevõime Balti riikide ja Soome piiril uuesti üles 3–5 aastaga.
Iltalehti uuris presidentidelt, millist ohtu kujutab Venemaa Lätile ja Soomele. Niinistö hinnangul on Soome idapiir olnud poolteist aastat petlikult vaikne.
Oleme mõlemad märganud, et meie piirijoon Venemaa vastu on imeliselt rahulik. Võib-olla on põhjus selles, et nad on oma väed Ukrainasse viinud, oletas Niinistö.
Vaikusele aga ei saa jääda lootma.
Kahtlemata seisame tulevikus silmitsi raskustega. See on ilmne, rõhutas Niinistö.
Niinistö sõnul algavad nüüd Venemaa vaenulikud reaktsioonid Soome NATO liikmelisusele.
Arvasin juba 2022. aasta kevadel, et peame olema valmis kõigiks teoreetilisteks viisideks, kuidas Venemaa võib reageerida. Vaatasime läbi, kuidas me neile vastaksime. Vastumeetmeid polnud vaja, ütles president.
Kahjuks võib olukord muutuda.
„Nüüd on lähenemas aeg, mil me näeme reaktsioone, võib-olla mitte sõjalise poole pealt, vaid pigem küberpoolelt,” nendib Niinistö.
Venelased on asunud hävitama Soome kangelaste mälestusmärke ja haudu kaotatud Karjalas. Ka see on märk pöördest tumedamale poolele.
Niinistö rõhutab, et soomlased ei lõpetanud kunagi ettevalmistusi.
Tahan teile meelde tuletada aastakümneid pärast külma sõja lõppu. Iseloomustaksin neid nii, et Soome ei andnud kunagi alla, Niinistö viitab kaitseväe säilitatud sõjalisele heidutusvõimele.
Meie rahva traumad on olnud meie elukindlustus, ütles ta.
Ma räägin rahva mälust, mis on meie selgroog. See hoidis meid nende aastakümnete jooksul valvel. Arendasime oma kaitsejõude kiiresti: kõigepealt hankisime Hornetid, seejärel muud relvad ja lõpuks hävitajad F-35, juba enne Venemaa rünnakut Ukrainale, rõhutab Niinistö.
Üldise ajateenistuse säilitamine on olnud vajalik. Kindlasti jätkame samal teel, märkis Niinistö.
Niinistö hinnangul on Kreml märganud NATO-Soome suutlikkust end kaitsta ja alliansilt sõjalist abi saada.
NATO liikmetena on meie julgeolek maksimeeritud. Nendes tingimustes teeme kõik endast oleneva ja seda on palju. NATO kaitsest tulenev heidutus on oluline. Seda on märgatud ka Venemaal, on Niinistö enesekindel.
Rinkēvičs loodab, et Soome paigutab oma sõdurid NATO lahingvägedesse Baltikumis.
Meil oleks hea meel, kui Soome osaleks eesliinil ehk NATO brigaadides, mida praegu luuakse igas Balti riigis. Muidugi on jutt NATO kaitseplaneerimisest, aga kui Soome osalemine on võimalik, näeksime seda hea meelega, rõhutab Läti president.
Näib, et Rinkēvičs avaldas samal ajal väikese uudise. Vähemalt riikide kaitseministeeriumid peavad sel teemal praegu läbirääkimisi.
Võimalusi, mille üle kaitseministeeriumid arutavad ja otsuseid langetavad, on palju, märkis Niinistö.
See on Läti presidendi Rinkēvičsi esimene visiit Soome. Läti eelmine president Egils Levits tegi töövisiidi Soome 2019. aastal. Viimati külastas president Niinistö Lätit JEF-i riigipeade kohtumisel 2022. aasta detsembris.
