Soome maksuportaalile TalousTaito on esitratud küsimus pärandiasja kohta. Küsimus oli järgmine: Mu alkohoolikust onu suri võlgades ja ilmselt oli ta rahatu. Mida me teeme pärandiasjaga, kui tahame seda võimalikult vähese vaevaga ajada?

Vastab maksujurist Georg Rosbäck:

Pärandiakt (perunkirjoitus) tuleb alati esitada kolme kuu jooksul alaliselt Soomes elanud isiku surmast, sõltumata sellest, kas lahkunul oli vara või mitte. Pärast seda on üks kuu aega akt maksuametile esitada. Mõjuval põhjusel võib maksuamet anda tähtaja pikendust.

Kodakondsus jms ei mõjuta kuidagi akti esitamise kohustust.

Pärandiakti koostamiseks ei ole vaja hankida tasulist teenust. Seda tuleks aga alati korralikult teha, isegi kui pärandipesa pole väärtuslik. Pärandiakt tuleb teha ka siis, kui lahkunul pole vara või on ainult võlad.

Kui võlad on aktis fikseeritud ja akt on tehtud nõuetekohaselt, ei saa pärijaid panna vastutama vähekindlustatud lahkunu võlgade eest.

Pärandipesa osaniku võib panna surnud isiku võlgade eest isiklikult vastutama, kui akti on kantud teadlikult valeandmed või kui akt jäetakse täielikult tegemata.

Vastutus võlgade eest tekib ka siis, kui pärandvara jaotatakse enne võlgade tasumist ja pärandvara lahendamist.

Varade ja võlgadeta inimese akt võib olla väga lühike ja lihtne. Rahvakeeli sisaldab nn „tüübi akt” ainult osanike nimekirja ja märget, et pesas ei ole vara ega võlgu.

Pärand on ülevõlaga, kui pärandvara hulgas on võlgnevusi, kuid nende katteks ei jätku vara. Sellises olukorras on oluline vahendeid mitte jaotada, sest kõik vahendid tuleb kasutada võlgade tasumiseks.

Kui tundub, et pärijatele jaotatavast pärandvarast võib midagi alles jääda, kuid on kahtlus teadmata võlgnevuste olemasolus, tasub taotleda kohtust võlausaldajatele avalik üleskutse. Sel juhul võlgnevus kaob, kui võlausaldaja ei nõua võlga sisse üleskutses märgitud tähtajaks.