Ukraina tegi sel nädalavahetusel Saudi Araabias toimunud kogunemisel uue jõupingutuse, et võita kümnete sõjast kõrvale jäänud riikide toetus – see on eelolevate kuude laiema kampaania algus, et luua diplomaatilist jõudu Venemaa isoleerimiseks ja nõrgendamiseks.

Ukraina ja Saudi Araabia kutsusid laupäeval Punase mere äärses Jeddah’ sadamasse läbirääkimistele umbes 40 valitsuse diplomaadid. Lisaks Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa riikidele olid tähelepanuväärsed kohalviibijad Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja mõned naftarikkad Pärsia lahe riigid, kes on kogu 2022. aasta veebruaris alanud sõja vältel püüdnud säilitada häid suhteid nii Ukraina kui ka Venemaaga, vahendab New York Times.

Paljud riigid, kes on kuulutanud välja oma neutraalsuse, näivad siiski ebatõenäoliselt oma seisukohti muutvat ja mõned lükkavad tagasi ka poolte valimise kontseptsiooni, nähes sõda kui suurriikide vahelist võistlust, milles nad ei soovi osaleda.

„See ei ole ainult Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt,” ütles Brasiilia presidendi Luiz Inácio Lula da Silva rahvusvaheliste suhete nõunik Celso Amorim kõnes, mille ta pidas kõneluste ajal. „See on ka peatükk Venemaa ja Lääne pikaaegses rivaalitsemises,” ütles ta The New York Timesi käsutuses oleva kõne koopia kohaselt.

Kogunemine oli meediale suletud, mida väljastpoolt toimumiskohta edastanud Saudi Araabia riigitelevisiooni korrespondent seletas kõneluste „tundlikkusega”. See rõhutas nööri, mida mööda Saudi Araabia ja paljud teised riigid üritavad kõndida, et vältida Moskvast võõrandumist – ja väljakutseid, millega Ukraina silmitsi seisab, kui ta püüab neid enda poole võita.

Kohtumine on lähtepunkt Ukraina lähikuudel eeldatavalt suurele diplomaatilisele jõupingutusele, et püüda Venemaad seljatada. See sai alguse kolmapäeval, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus kokku oma suursaadikud erakorralisele strateegia istungile, mille eesmärk oli riigi sõnumi edastamine maailmale.

Ta ütles suursaadikutele, et nad peavad kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid – „ametlikku ja mitteametlikku, institutsionaalset ja meediat, kultuuridiplomaatiat ja tavalise inimliku siiruse jõudu”, et veenda nii vankumatuid liitlasi kui ka valdavalt neutraalseks jäänud riike, et ainus tee püsiva rahuni on Venemaa täielik lüüasaamine.

Septembris toimuv ÜRO Peaassamblee iga-aastane istungjärk annab Ukrainale veel ühe võimaluse oma seisukohtade avaldamiseks. Ja riik plaanib ka tippkohtumist hiljem sügisel, et toetada oma 10-punktilist rahu valemit, lootuses, et see moodustab tulevase lahenduse selgroo.

Ukraina ja Lääne ametnikud püüdsid sel nädalavahetusel kõnelustele suunatud ootusi leevendada, rõhutades, et tõenäoliselt ei vii need sõja lõpule lähemale; Venemaa seal ei osale.

Ukraina jaoks toimub kogunemine pöördelisel ajal.

Kui Euroopa viimaste aastakümnete veriseima sõja rindejoonel toimuvad raevukad lahingud, ütles Zelenski kolmapäeval oma diplomaatidele, et asjad muutuvad veelgi keerulisemaks, kuna lähikuudel suureneb tõenäoliselt surve, et hakata pidama rahu läbirääkimisi.

Saudi Araabia valimine võõrustajaks ei olnud juhuslik, ütlesid Ukraina kõrged ametnikud, märkides ära Kiievi jõupingutused, et minna kosja maailma suurimale naftat eksportivale kuningriigile. Nagu paljud Lähis-Ida riigid, on ka Saudi Araabia hoidnud sõjas ettevaatlikku joont, andes Ukrainale rahalist abi vaatamata tihedatele sidemetele Venemaaga.

Eelmisel aastal ärritas kuningriik Valget Maja otsusega kärpida naftatootmist koostöös OPEC Plusiga – energia eksportijate grupiga, milles Venemaa on võtmetähtsusega liige. Tootmise kärpimine aitas ära hoida naftahinna langust ajal, mil USA üritas Venemaa naftatulusid alla lüüa.

Ka Hiina on deklareerinud oma neutraalsust, vaatamata sellele, et ta on pakkunud Venemaale olulist tuge, mis on aidanud pehmendada majandussanktsioonide ja diplomaatilise isolatsiooni mõju. Kuid pärast seda, kui Hiina hoidis kõrvale sarnasest kogunemisest juunis Kopenhaagenis, osales Hiina kohtumisel Saudi Araabias, mis võib kajastada tema sidemete süvenemist selle riigiga.

Hiina välispoliitikat uuriv Euroopa välissuhete nõukogu liige Alicja Bachulska ütles, et Hiina osalemine ei tähenda, et riik muudaks oma seisukohta sõjas. Kuid see võib aidata tugevdada hoolikalt kasvatatud jõupingutusi, et välja näha vastutustundlik ja neutraalne osapool, ütles ta.

„Lihtsamalt öeldes,” ütles proua Bachulska, „see tundub Pekingi jaoks kasulik stsenaarium.”

India, kes saatis kõnelustele oma mõjuka riikliku julgeoleku nõuniku Ajit Dovali, viitab sageli oma pikaajalisele neutraalsusele, et selgitada oma positsiooni tänases sõjas.

Kuid nagu paljud osalevad riigid, on ka India sellest seisukohast kasu saanud. Säilitades oma kaubandussidemed Venemaaga, on mõned tema suurimad ettevõtted võitnud Venemaa nafta ostmisest, rafineerimisest ja edasi müümisest palju kasu, vähendades survet ruupiale.

„Oleme aktsepteerinud seisukohta, mille kohaselt on Ukraina juba Venemaad võitnud, kuid see kehtib peamiselt liberaalses vabas maailmas,” ütles Washingtoni Lähis-Ida poliitikainstituudi teadlane Anna Borštševskaja, kes keskendub Venemaale Lähis-Idas. „Väljaspool seda kõlab rohkem Vene narratiiv.”

Saudi Araabia jaoks, mis on pikka aega olnud piirkondlike konfliktide vahendaja, on Jeddah’s toimunud kogunemine tähelepanuväärne, kuna kuningriik on silmapaistvalt kaasatud kriisi, millel on ülemaailmne prioriteet.

Saudi de facto valitseja kroonprints Mohammed bin Salman kutsus Zelenski maikuus Jeddahis kõnelema araabia riikide kogunemisel, kus Ukraina liider kutsus Lähis-Ida valitsejaid üles astuma koos oma riigiga Venemaa vastu.

38-aastasele prints Mohammedile pakkusid kõnelused järjekordse võimaluse positsioneerida end maailma liidrina, kelle mõju on suurem väljaspool oma piirkonda, ja vahendajana, kes suudab tuua lauale võimsad riigid, isegi kui ta näeb vaeva oma riigi osaluse lõpetamise nimel laastavas sõjas Jeemenis.

„Ukraina rahuläbirääkimiste võõrustamine annab meile ettejujutuse Saudi Araabia taastumisest,” ütles Kuveidi ülikooli ajaloo dotsent Bader Al-Saif.

Ukraina on oma diplomaatilise ettevõtmise ajal kahe tule vahel.

Ta peab hoidma tugevat lääneliitlaste toetust, kui ta osaleb kurnavas, verises ja kulukas vasturünnakus, mis on viimase kahe kuu jooksul toonud mõningast kasu, kuid mis pole veel saavutanud suurt läbimurret. Kuid riik peab ka toetuse baasi laiendama, tõmmates kaasa teisi riike, mis on jäänud kõrvaltvaatajaks.

See ei saa olema lihtne, osaliselt seetõttu, et Ukraina ja tema läänepoolsed toetajad peavad Venemaaga intensiivset võitlust, et neid võita.

Venemaa president Vladimir Putin võõrustas hiljuti oma riigis gruppi Aafrika liidreid, pakkudes poolele tosinale Aafrika riigile tasuta teraviljavarusid. Venemaa on blokeerinud Ukraina teravilja – mis moodustas enne sõda 10 protsenti maailma tarnetest – ning kriitikud on süüdistanud Moskvat nälja kasutamises nii relvana kui ka vahendina sõja korraldamiseks.

Analüütikud ütlesid, et Saudi Araabia peab Ukraina diplomaatias kaasa lüües ettevaatlikult liikuma. Kuigi Venemaa ja Saudi Araabia on naftaga seotud peamistes küsimustes pikka aega üksmeelel tegutsenud vastastikku kasulikul viisil, on märke, et nende pikaajaline suhe võib olla pinge all, sest Venemaa näib olevat viimasel ajal pumbanud rohkem naftat kui oli lubanud.

Just selliseid lõhesid – olgu siis majanduslikke, kultuurilisi või poliitilisi – loodavad Ukraina ja Lääne ametnikud enda huvides ära kasutada.

Zelenski ütles oma diplomaatidele, et prioriteet nr 1 on panna maailm mõistma, et sõja mis tahes lõpp, mis jätab Venemaa kontrolli alla suure osa Ukrainast, toimib ainult eelmänguna suuremale vägivallale.

„Meie sõdalaste jõud rindel on suuresti meie sõprade ja partneritega sõlmitud kokkulepete mõju tagajärg,” ütles Zelenski.