Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas reedel, et tema valitsus vallandab kõigi oblastite sõjaväekomissariaatide ehk sõjaliste värbamisbüroode juhid, et tõkestada korruptsiooni pärast korduvaid paljastusi ohvitseride kohta, kes võtsid altkäemaksu, et lasta meestel Vene sissetungi vastu võitlemisest kõrvale hiilida.

Sel nädalal avaldatud teade, et pärast sissetungi on prokurörid algatanud 112 kohtuasja 33 värbamisega seotud ametniku vastu, pakkus värskeid tõendeid selle kohta, et sõda on andnud Ukrainat pikka aega vaevanud valitsuskorruptsioonile uusi võimalusi. Kahte värbamisametnikku on viimastel päevadel süüdistatud nende rikastumises dokumentide võltsimise teel, mille järgi on mehed märgitud teenistuskõlbmatuks – mõnel juhul võeti raha 10 000 dollarit inimese kohta, vahendab New York Times.

Süüdistused tulevad pärast seda, kui pommid kukuvad tsiviilelanike peale, sõdurid surevad, Ukraina püüab värvata rohkem võitlejaid hukkunute või haavatute asendamiseks ning miljonid toovad ohvreid riigi püsimise tagamiseks.

Zelenski ei varjanud oma põlgust teatades, et vallandab 24 oblasti sõjaväekomissariaadi juhid, öeldes sotsiaalmeediasse postitatud videos, et „süsteemi peaksid juhtima inimesed, kes teavad täpselt, mis on sõda ja miks sõja ajal küünilisus ja altkäemaksu võtmine on riigireetmine”. Ta lisas, et need ohvitserid, kes on tagandatud, kuid ei ole kuritegusid sooritanud, peaksid teenima rindel, „kui nad tahavad hoida oma paguneid ja tõestada oma väärikust”.

Kõik senised värbamiskeskuste juhid asendatakse „sõduritega, kes on olnud rindel või kes ei saa olla kaevikus, sest on kaotanud tervise, kaotanud jäsemed”.

Mobilisatsioonist kõrvalehoidmisest tingitud korruptsioon ajab närvi sellised inimesed nagu Oksana Borkun, kelle abikaasa Volodõmõr Hunko hukkus venelaste vastu võideldes. „Tekitab nördimust, viha nii altkäemaksu andjate kui ka selle võtjate suhtes,” ütles Kiievi eeslinnas Irpinis elav Borkun. „Tekib meeleheide, sest eesliinil on palju neid, kes tuleks juba ammu välja vahetada, sest nad on väga kurnatud.”

Territoriaalkaitseväe ohvitser Andri ütles aga, et korruptsioon värbamiskeskustes on hästi teada ja tõenäoliselt ei avalda mõnede vastutavate isikute väljavahetamine mobilisatsioonile suurt mõju. Andri, kes oma perenime ei avaldanud ütles: „Need, kes tahavad vältida, teevad seda niikuinii.”

Zelenski, kes teenib mitut huvigruppi, peab sellist küünilisust tõrjuma. Sõja jätkamiseks peab ta ukrainlastele kinnitama, et nende ohvrid on olnud seda väärt ja meelitama neid rohkem tegema, samal ajal rahuldades oma Lääne toetajaid, et ta ei talu korruptsiooni ning et raha, mille nad on andnud tema sõjaväe ja valitsuse toetamiseks, ei ole ära raisatud.

USA ja Euroopa ametnike sõnul pole tõendeid selle kohta, et Ukrainale antavat abi oleks varastatud või kuritarvitatud, kuid isegi pettuse tajumine võib ohustada poliitilist toetust.

Värbamisega seotud korruptsiooni ja mobilisatsioonist kõrvalehoidumise ulatus on ebaselge, kuid see pole esimene skandaal, mis raputab 2019. aastal ametisse astunud Zelenski valitsust, mis oli lubanud võidelda süsteemse korruptsiooniga.

Üks skandaal hõlmas sõjaväelaste toidu eest drastiliselt kõrgendatud hindade maksmist, mis viis mitme kõrgeima valitsusametniku tagandamiseni. Ja valitsus reageeris värbamispettustele, nagu ka toiduainete hankimise skandaalile alles pärast seda, kui Ukraina uudistemeedia sellest teatas.

Uudisteväljaande Ukrainska Pravda juunis läbi viidud uurimine paljastas, et Odessa oblasti sõjaväekomissariaadi juht oli ostnud Hispaania rannikualal miljoneid dollareid väärt kinnisvara ja autosid. Ohvitser Jehor Smirnov vabastati ametist ja saadeti rindele ning juhtum ajendas Zelenskit mitme riikliku julgeoleku ja õiguskaitseorganite poolt läbi viima kogu süsteemi kontrolli.

Ukrainska Pravda teatas neljapäeval, et ka kaitseminister Oleksii Reznikov võidakse peagi välja vahetada.

Mobilisatsiooniasutuste raputamine Zelenski poolt kujutab endast Ukraina sõjalise struktuuri suurimat muutust pärast sissetungi, peegeldades nii probleemi sügavust kui ka väljakutseid, millega Ukrainas silmitsi seistakse pärast 18 kuud kestnud jõhkrat võitlust.

Kuigi Kiievis ei avaldata ohvrite arvu, on Lääne ametnike ja analüütikute hinnangul saanud surma või haavata üle 150 000 Ukraina sõduri, lisaks kümnetele tuhandetele tsiviilohvritele. Hinnanguliselt on Venemaa kahjud suuremad, kuid umbes 145 miljoni elanikuga on Venemaal enam kui kolm korda suurem rahvaarv.

Ukraina kaks kuud kestnud vasturünnak kaotatud territooriumi tagasivõtmiseks riigi lõunaosas on muutunud veriseks võitluseks, mis liigub valusalt aeglaselt edasi okupeeritud linnade Melitopoli ja Berdjanski suunas. Eile reedel, 11. augustil teatati Ukraina edusammudest, kuid samal ajal tungivad Vene väed edasi riigi kirdeosas asuva Kupjanski linna suunas.

Paljud Ukraina eest võitlejatest on vabatahtlikud või elukutselised sõdurid, kes ei pea võitlust valikuks, vaid kohustuseks.

Siiski on Ukraina ametnike sõnul kasvanud mobilisatsiooni eest põgeneda üritavate inimeste arv, kuna Ukraina võimud on ühiskonda aina sügavamale kaevunud, et oma ridu rindel täiendada.

Ukraina piirivalve on öelnud, et riigist lahkumise katse eest vahistatakse keskmiselt 20 meest päevas. Sissetungile järgnenud sõjaseisukorra väljakuulutamise kohaselt peavad 18–60-aastased mehed jääma Ukrainasse, ilmuma kohalikesse värbamisbüroodesse ja läbima võimalikuks teenistusse minekuks arstliku läbivaatuse. On käputäis erandeid, sealhulgas ülikoolis õppimine, puue või vähemalt kolm last.

Paljud naised teenivad samuti Ukraina sõjaväes, sealhulgas lahinguülesannetes, kuid nad pole ajateenijad, vaid on vabatahtlikud.

Mõned prokuröride kirjeldatud korruptiivsed skeemid on hõlmanud „teenistuseks sobimatutele” meestele loa andmist riigist lahkumiseks. Lisaks värbamisohvitseridele on kaasatud ka meditsiinitöötajad, kes kontrollivad potentsiaalsete sõdurite teenistuskõlblikkust.

Ukraina valitsuse probleem on palju väiksem kui hinnanguliselt sadadesse tuhandetesse ulatuv väljaränne Venemaalt, mis süvenes pärast seda, kui Kreml teatas mullu septembris umbes 300 000 mehe mobiliseerimisest.

Kuid see on Ukrainas probleem sõjategevuse jaoks, mis vajab ressursse ja avalikkuse usaldust vastupealetungil, mis pole seni suurt läbimurret saavutanud. Venemaa lakkamatu pommitamine süvendab kurnatust, mida tunnevad miljonid, kes ei soovi muud kui rahu, kuid ei näe muud valikut kui sõdida.

Otsus värbamisbüroode juhid välja vahetada kinnitati Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungil ning muudatuste elluviimise eest määrati vastutama Ukraina relvajõudude juht kindral Valeri Zalužnõi.

Ukraina relvajõududes olevate inimeste täpne arv ei ole avalikult kättesaadav, kuid kaitseminister Reznikov on öelnud, et riigi eesmärk on miljoniline armee, mis hõlmab riigikaitset, politseid ja piirivalvet.

Sõja esimestel kuudel ütles Ukraina valitsus, et sõjaväeteenistusse võeti ainult sõjalise kogemuse või vajalike erioskustega inimesi. Kuid juba siis kurdeti, et ajateenistusse värbamise protsess oli salastatud ja korruptsioonist paks.

Eelmisel, 2022. aastal kehtestas Ukraina valitsus vastusena enam kui 25 000 inimese allkirjastatud petitsioonile keelu kontrollpunktides, bensiinijaamades ja muudes avalikes kohtades sõjaväekutseid väljastada.