Soomes kasvab pidevalt eluaseme üürijate arv ja ideaalis peaks inimene leidma omale sobiva elamise olenemata sellest, kas seda üüritakse või on see välja ostetud.
38-aastane Oulu naine Elina hindab üürimise puhul lihtsust. Kui kodus midagi katki läheb, helistab ta hooldusfirmasse. Kui ta tahab elukohta muuta, siis ta lihtsalt võtab uue üürikorteri ja pangaga mingeid läbirääkimisi pidada pole vaja, vahendab Yle.
Samas ei kavatse ta kuhugi kolida. Ta on elanud Oulus Tuiras üürikorteris 20 aastat, millest viimased viis aastat on möödunud linna üürikorteris. Üüri maksab ta selle eest umbes 650 eurot kuus.
Iga kuu maksan kindla summa ega pea mõtlema eluasemelaenu intressimäära tõusule ega täiendavatele ühistutasudele. Ma ei tea, kuidas lambipirni vahetada, aga kui helistan hooldusfirmasse, tuleb keegi lambipirni vahetama ja mul on kerge elu.
Elina pole ainuke, kelle jaoks on üürimine väga püsiv lahendus.
Värskeim statistika üüripinnal elamise kohta on aastast 2021 ehk ajast enne, kui intressimäärad tõusma hakkasid. Üüripinnal elamine oli juba sel ajal tõusuteel ning esmase kodu ostjate keskmine vanus tõusis. Asjatundjad ei usu, et see trend on muutunud.
Vastupidi: üürikorterite arv kasvab, sest inimesed ei jaksa kortereid osta ja see võimalus enam nii väga ei köida. Kokkuvõttes muutub üürikorter käesoleval aastal oluliselt odavamaks kui omanike kasutuses olev eluase, selgub Pellervo majandusuuringute eelmisel nädalal avaldatud prognoosist.
Oulu ülikooli majanduskooli dotsent Elias Oikarinen ütleb, et kunagi võis eluaseme üürimise puhul rääkida sotsiaalsest klassist, kuid enam mitte. Turul on tõesti kenad üürikorterid ja üüripinnal elab ka palju hea sissetulekuga inimesi.
Aastaid Oulus Tuiras kortereid üürinud Pasi Orava on märganud, kuidas üürnikud soovivad järjest rohkem kvaliteetseid kortereid. Elamispinnad peavad olema korralikud, vannituppa peab mahtuma pesumasin ja põrandal ei tohi olla plastikmatt.
Orava kliendid kolivad tavaliselt üüripindadelt välja uuele üüripinnale. Ta mäletab vaid paari juhtumit, kui üürnik on korteri ostnud: siis samuti Tuiras.
Tuira erandlikkuse kohta ütleb mõndagi fakt, et varem eluaset üürnikud inimesed on kolinud samas piirkonnas asuvasse oma korterisse. Muidu elavad üürnikud ja omanikud väga sageli eri linnaosades.
Tuira elamustruktuur on erakordne nii Oulus kui ka kogu riigis. Tuiras on palju ühetoalisi, aga ka suuremaid kortereid ja eramuid. Linnaosas on nii vanu soodsa hinnaga kortereid kui ka lisaehitusega kaasa tulnud uusi ja kalleid kortereid. Hetkel on Etuovi.com-is müügis olevate korterite ruutmeetrihinnad 1000 ja 6800 euro vahel.
Kaks aastat tagasi, 2021. aasta lõpus moodustasid piirkonna korteritest 57 protsenti üürikorterid.
Helsingi ülikooli linnageograafia professor Mari Vaattovaara ja Oulu ülikooli kogukonnaplaneerimise professor Helka-Liisa Hentilä peavad Tuira tugevusteks mitmekesist elamufondi ja rikkalikke teenuseid. See on ka omadus, mis eristab seda paljudest teistest Soome elurajoonidest.
Üldiselt peetakse eesmärgiks mitmekülgset linnakeskkonda, kust leiab erinevaid kortereid erinevat tüüpi inimestele. Tuiras võib elada igasuguseid inimesi ning seal on mitmekesine ja eri vanuses elanikkond, räägib Hentilä.
Tuirat võrreldakse sageli Helsingi Kallioga, sest mõlemad on multikultuursed, elujõulised ja nõutud vanad töölislinnaosad paari kilomeetri kaugusel kesklinnast. Vaattovaara hinnangul on võrdlus osaliselt õige, kuid Tuira elamufond on palju mitmekesisem kui Kallios. Ta võrdleks seda rohkem Lauttasaariga.
Hentilä sõnul on Tuira sarnaselt Kalliole mitmekesine piirkond, kuid see-eest palju rohelisem ja mosaiiksem. Tema jaoks ei saa seda pidada traditsiooniliseks äärelinnaks, sest piirkond on nii mitmejärguline ja erinevalt äärelinnast üldiselt on korterid ehitatud eri aegadel. Mõnevõrra sarnane piirkond on Tammela Tamperes.
Kui üha rohkem inimesi elab üüripinnal, tekib Tuira kõrval ka mujal vajadus paralleelselt omaniku- ja üürikorterite ning eri hinnaga üürikorterite järele.
Dotsent Elias Oikarinen märgib samas, et on raske ette kujutada, et eluruumi üüri- ja omanikusuhetes toimub lähiajal väga radikaalne muutus.
Intressimäärade tõus on mõjutanud ka üürikorterite pakkumist, kuna korteritesse investeerimine pole enam nii ahvatlev variant. Teisest küljest võib esimese kodu ostmine muutuda isegi lihtsamaks, kui nõudlus on üldiselt väiksem.
Üürileandjate ja üürnike huviorganisatsioonid näevad aga, et käsil võib olla suurem muutus. Turus, Tamperes ja Helsingis on juba üle poole korteritest üürikorterid.
Ma ei oska öelda, kas olukord terves riigis toob kaasa selle, et üle poole elab üüripinnal, aga suurlinnades on see juba nii, ütleb Soome üürileandjate ühiskonnasuhete juht Hanna Isbom.
Kuigi üürikorterid on ahvatlevad oma lihtsuse poolest, hindavad paljud eluaseme omamise häid külgi nagu turvatunne ja jõukuse kogunemine.
Kui elate samas korteris pikka aega, on omanikuna elamine tavaliselt majanduslikult mõttekam, ütleb Oikarinen.
