Poola investeerib praegu tohutult oma julgeolekusse ja sõjaväkke, patrullides tõhusalt EL-i idatiival, samal ajal kui Ukraina konflikt möllab riigi ukse taga.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki väitis neljapäeval pärast Wagneri juhi Jevgeni Prigožini hukkumist lennuõnnetuses, et Venemaa presidendi Vladimir Putini isikliku kontrolli alla sattudes kujutab see ähvardav grupeering Läänele veelgi suuremat ohtu, vahendab Daily Mail.

Viimaste küsitluste kohaselt hääletab kolmandik poolakatest parempoolse PiSi partei poolt, kuna rahvusluse tõus on vastuseks Venemaa mõõgapõrinale piiri ääres. Käesoleva augustikuu alguses teatas Moskva, et on saatnud Valgevenesse taktikalised tuumarelvad.

Poola ametnikud hoiatavad piirialale sõites: „Te olete sõjatsoonis. Kõik, mida me oma riigi valvamiseks teeme, on salajane, sest teisel pool [Valgevenes] on välja õpetanud vana Nõukogude Liit, maailma parimad luurejuhid.”

Ühel hetkel oli näha kuulipildujate ja binoklitega relvastatud piirivalvepatrulle. Teises, Varssavist mõnetunnise autosõidu kaugusel asuvas Niemirowi külas oli näha osa Poola püstitatud 5 meetri kõrgusest terastara, mis praegu kulgeb sadu kilomeetreid läbi iidsete metsade piki Valgevene piiri.

Piirdeaed on varustatud kaamerate, termovaatlusvalveseadmete ja anduritega. „Te ei näinud meid, kui olite seal, aga me nägime teid,” ütlesid ametnikud hiljem Daily Maili ajakirjanikele.

30 kilomeetrit enne seda olid sõjaväekasarmud täis sõdureid, kes ootasid, et nad saadetaks sellele uuele „rindejoonele”, et peatada Valgevene ja Venemaa „agressiivsuse kasv” Euroopa suhtes. See dramaatiline kirjeldus Poola naabrite kasvavast sõjakusest ei tulnud poliitiku suust, vaid see oli Poola suursaadiku Ameerika Ühendriikides põhjendatud hinnang telesaates.

Diplomaat Marek Magierowski ütles Ameerika Ühendriikide telekanalile CNN: „Saadame Valgevene piirile 10 000 sõdurit, et valmistada ette kaitse ettearvamatu vaenlase vastu.”

Hiljem ütles ta teises USA teledebatis: „Mõte on näidata, et Poolasse tulek ei ole mõistlik valik. Oleme ainus EL-i riik, mis piirneb Valgevene, Venemaa ja Ukrainaga. Kokku on see peaaegu 1300 kilomeetrit ja võite vaid ette kujutada, kui muutlik on kogu piirkond tänapäeval.

Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak kordas sõnu Poola raadios. „Eesmärk on viia väed Valgevene piirile lähemale, et agressorit hirmutada, et nad ei julgeks meid rünnata.”

Pingelise olukorra ajal püüab Rzeszowi ülikooli politoloog Maciej Milczanowski praegust häireseisundit perspektiivi panna. „Venemaa või Valgevene oht [Poolale ja EL-ile] on reaalne. Kuid peate meeles pidama, et käimas on valimiskampaania. Parempoolsed parteid võidavad sellistest olukordadest rääkimisest alati.”

See võib olla tõsi, kuid väikeses ja ilusas Bialowieska linnas oli eelmisel nädalal näha tavaliste poolakate seas tõelist hirmu. See on 5 kilomeetri kaugusel piirist ja ainult terastara eraldab seda Valgevenest.

Käesoleva kuu alguses lendasid tööpäeva hommikul veidi enne kella 11 kaks Valgevene helikopterit – Mi-8 ja Mi-24 – madalalt üle pargi puude, kus Bialowieska kohalikud elanikud jõid kohvi ja jalutasid järve ääres.

17-aastane Mateusz Szpakowicz pidas puhkuse ajal pargis jäätiseputkat, kui nägi helikoptereid saabumas. „Nad tiirutasid kümme minutit,” ütles ta Daily Mailile. „Usume, et see oli Valgevene tahtlik provokatsioon.”

Oma teismeliste sõprade Filipi ja Jakubiga näitas ta mobiiltelefonides sissetungi videoid.

„Ma teenindasin klienti, kui kuulsin esimest korda mootorimüra,” meenutas Mateusz. „Ma vaatasin üles. Kõik pargis viibijad lihtsalt peatusid ja vaatasid.”

„Nägin punaseid tähti helikopterite küljel, mis näitasid, et need olid Putini poolelt. Helistasime politseisse ja piirivalvesse, et neid hoiatada. Inimesed andsid oma fototõendid üle ametnikele, kes tulid parki, kui helikopterid olid minema lennanud.”

Poola kaitseministeerium teatas hiljem, et helikopterid lendasid „väga madalal kõrgusel, et muuta nende tuvastamine radarisüsteemide poolt keeruliseks”.

Valgevene õhukaitsejõud rõhutas, et igasugune arusaam, et Vene helikopterid on piiri ületanud, on „meelevaldne”.

Vaatamata arvukatele pealtnägijate ütlustele ja veenvatele mobiiltelefonis tehtud kaadritele kinnitas pressiesindaja: „Selle mõtles välja Poola sõjavägi, et õigustada vägede koondamist meie Valgevene piiri lähedale.”

Lõuna pool Terespolis on ainus avatud maanteepiiripunkt Valgevenest Poola. Brestist, Valgevene lähimast suuremast linnast on kaugus linnulennult 6 kilomeetrit. Kui Daily Maili ajakirjanikud seal olid, suunati nende mobiilisignaalid Poolast ümber, nagu nad oleksid Valgevene pinnal.

Piirivalvuritest kubisevas piiripunktis on vilgas tegevus. Autodel, bussidel ja kaubikutel kulub Poolasse sisenemiseks 24 tundi ning armee kontrollib sõidukite kaupa, kes ja miks sisse tuleb.

Valgevenesse oli naasmas sõiduauto Toyota juht. „Ma käisin asju ostmas,” ütles 45-aastane tehasetööline. „Ma elan 40 kilomeetri kaugusel teisel pool Bresti.”

„Piiriületuseks kulub päev, kuna see on ainus piiripunkt ja järjekorrad on pikad. Väljapääsuks on samuti ootejärjekorrad. Teame, et piirivalvurid jälgivad meid, kui siin oleme. Poolakad on sõbralikud valgevenelaste vastu, kes külastavad, nagu mina. Meie valitsused on need, kes üksteisele ei meeldi.”

Just Terespolis oli esimest korda näha Poola piirivalveametnike tegevust.

Pärast piiriületuskohast lahkumist peatusid ajakirjanikud viieks minutiks, et kohvi juua. Türkiissinine 4×4 sõitis kohale ja peatus nende auto kõrval. Sellest tulid välja kohalik politseiseersant ja piirivalvur, kes kandis musta sõjaväevormi.

Ajakirjanikke märgati linnas kui võõraid. Nad võtsid passid ja panid need oma autos oleva monitori ette, et kontrollida isikut. Pärast seda, kui nad olid teinud mitmeid telefonikõnesid kohalikele ja riiklikele ametnikele, lepiti kokku, et nendega võib patrullimist jätkata.

„Siin Terespolis on otsustatud, et võin teid välja viia, et näha, mida me teeme,” ütles piirivalveametnik tõlgi vahendusel. „Tingimus on see, et te ei avalda nimesid.”

Piirivalvurite autos sõideti jõeni, mis tähistab Poola ja Valgevene piiri. Küsimusi esitada ei lubatud. Ametnik ei vastanud isegi küsimusele, mitu tundi ta päevas töötab. „See on salajane teave,” ütles ta tõlgile. Kaht riiki osaliselt lahutava Bugi jõe lähedal pole terastara – jõevett peetakse piisavaks heidutuseks. Kuid siin on ikka olnud arvukalt sisserändajate ülesõite paadi ja parvega.

Peaaegu 20 000 dokumentideta inimest paljudest Aafrika riikidest, aga ka Indiast, Iraagist, Türgist ja Süüriast on ainuüksi sel aastal püüdnud Valgevenest Poolasse siseneda.

„Nad muutuvad agressiivsemaks, ründavad meid kive ja signaalrakette loopides, vastuseks sellele, et me neile vastu astume,” ütlesid Poola piirivalve juhid. Poola on süüdistanud Valgevenet Putini toetusel „hübriidsõja” õhutamises, et tekitada Läänes ebastabiilsust. See tekitab veel ühe mure: kas Wagneri palgasõdurid on imbunud migrantide sekka, kes üritavad riigis kanda kinnitada?

Pinged kasvasid sel kuul veelgi, kui Valgevene alustas Poola piiri lähedal sõjalisi õppusi.

Valgevene kaitseministeerium teatas, et õppused, sealhulgas „droonide kasutamine ning tanki- ja vintpüssiüksuste koostoime”, viidi läbi 7000 Wagneri palgasõduri abiga, kes on praegu riigis pärast nende ebaõnnestunud riigipööret Moskvas sellel aastal. Kaks venelast arreteeriti mõni päev tagasi Poola-vastase spionaaži eest pärast seda, kui nad tabati Wagneri rühmitust toetavate propagandaplakatite levitamisel Varssavis ja väiksemas Krakowi linnas. Koos loosungiga „Oleme siin, liitu meiega” oli plakatitel grupi pealuu logo koos QR-koodiga, mis viis värbamislehele.

Need arengud võivad olla Poola jaoks sügavalt murettekitavad, kuid Poola keeldub end hirmutada laskmast. Politico märgib, et Poolal on nüüd vaieldamatult Euroopa parim armee koos kõige suuremate maavägedega.

Poola kulutab praegu kaitsele rohkem kui ükski teine Euroopa Liidu riik. „Poola armee peab olema nii võimas, et ei pea võitlema ainult oma jõu tõttu,” ütles kaitseminister Blaszczak, lubades, et tema riigil on peagi Euroopa suurimad relvajõud.

Eelmisel nädalal tähistas Poola võitu kommunistliku Venemaa üle 1920. aasta Varssavi lahingus, kui bolševike väed tõrjuti Euroopast, kus nad kavandasid maailmarevolutsiooni.

Poola pealinnas toimus aastapäeva puhul tohutu sõjaväeparaad, mis meenutas iga-aastast etendust Moskva Punasel väljakul enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 30 aastat tagasi.

Poolat valitsev PiS-partei kasutas paraadi, et tutvustada riigi tipptasemel relvastust koos 2000 sõduri, 200 relvajõudude sõiduki ja 100 lennukiga.

Juubeldavad rahvahulgad kogunesid riigilippe lehvitades kõrvetavas palavuses, et näha Ameerika tanke Abrams, raketisüsteeme Patriot, ründehelikoptereid Apache ja hävitajaid F-16, aga ka Lõuna-Korea lahingulennukeid FA-50. Mööda veeresid ka Poola haubitsad ja soomustransportöörid.

Ühel hetkel mürises pea kohal USA õhujõudude täiustatud hävitaja F-35, mis andis märku, et need lennukid on samuti Poolal olemas. Sel aastal kavatseb riik kulutada kaitsekulutuste suurendamiseks ligi 20 miljardit eurot, viies need 4 protsendini SKT-st, mis on peaaegu kaks korda enam kui Suurbritannia 2,1 protsenti.

Relvajõude juhtiv president Andrzej Duda kuulutas paraadil peetud võimsas kõnes, et tema sõdureid on praegu 175 000 ja peagi on neid 300 000, mis on kolm korda rohkem kui kaheksa aastat tagasi.

Ta ütles: „Meie idapiiri, Euroopa Liidu piiri kaitsmine on meie riigi poliitika võtmeelement.”

Ja üks on kindel. Suurejoonelist sõjalist arengut on pingsalt jälgimas nii Valgevene kui ka Venemaa.