Teenindustöötajate ametiühingu piirkonnajuht ütles, et koroona-aeg muutis midagi tõsiselt inimeste käitumises – asjad on läinud väga viltu.

„Sul on ilusad rinnad, aga liiga paks”, „Kas lähme kohvi jooma ja abiellume?” Sellised on toidupoodide klientide tavalised kommentaarid müüjatele. Klientide ebakorrektne käitumine ja müüjate ahistamine on koroonaviiruse tulekust saadik Soomes sagenenud. Nähtus on üleriigiline, vahendab Yle.

Teenindustööstuse ametiühingu piirkonnajuhi Elisa Pendersi sõnul tuleb ametiühingusse ahistamise-teemalisi kõnesid igal nädalal.

Ma ei tea, kust see halb tunne tuleb, kas see on koroonajärgne sümptom või mis. Midagi on väga valesti läinud, ütleb Penders.

Pendersi sõnul on müüjatele suunatud keelekasutus ja muu käitumine kohati tõeliselt ennekuulmatu.

Kui keegi tuleb minu töökohta mu rindu kommenteerima, helistan politseisse. Kuid poe kassapidaja ei saa palju teha, nad peavad lihtsalt naeratama ja ütlema, et klient on uuesti teretulnud.

Yle küsitles kaubanduse valdkonna usaldusisikuid ning ahistamist kogenud klienditeenindajaid ja müüjaid. Ahistamise hulga kasv on pannud mõne isegi elukutset vahetama või seda kaaluma.

Anne Nyman on kaubandussektoris usaldusisikuna töötanud 23 aastat. Ta saab peaaegu iga päev teateid töökaaslaste seksuaalse ahistamise kohta.

Hiljuti küsis üks klient Citymarketi infoletist sutenööri mahla. Sellel isandal oli tema kõrval ka oma naine. Ma lihtsalt lasin selle ühest kõrvast sisse ja teisest välja, ütleb Nyman.

Nymani sõnul on kõige hullemad ahistamise juhtumid need, kui klient on müüjast kinni võtnud. Müüja kummardus kaubale järele ja klient võttis tagumikust kinni, ütleb Nyman.

Nymani sõnul pole see ainult noorte naiste ahistamine. Olen ise peaaegu 59-aastane ja ma olen ise selliseid kommentaare saanud. Üllatuslikult saadavad kliendid mulle ka messengeris naljakaid pilte, räägib ta.

Nymani enda müüjakarjääri üks koledamaid hetki oli meesklient, kes ütles, et nägi ajakirjas Nymani pilti, lõikas selle välja ja rahuldas end õhtuti naise pildiga.

Ma ise olen selline käre mutt ja tean, kuidas sellistes olukordades käituda. Probleem on selles, et need ei ole ainult üksikjuhtumid, vaid seda juhtub kogu aeg, räägib ta.

Nymani enda karjääri alguses oli olukord hoopis teine. Kui kliendi käitumine oleks olnud selline 20 aastat tagasi, oleks poepidaja kliendil pükstest haaranud ja ta õue tirinud. Nüüd aga hakatakse asju siluma, et kliendid ainult ei ärrituks.

Rovaniemi kesklinnas asuv pood Lapinmaa Sale on avatud ööpäevaringselt. Kaupluse juhataja Kaisu Schroderuse sõnul on häiriva käitumise kasvu näha ka väikepoodides.

Õnneks on siin päris vaikne, võib-olla kord aastas võib mõni klient öösiti nii purjus olla, et peame abi kutsuma. Seevastu öösel pimedamal ajal on poes alati kaks müüjat.

See on meie jaoks juba turvalisuse jaoks. Probleemide ilmnemisel tulevad ka korravalvurid kiiresti kohale ja keskuse läheduses on sageli valves politsei.

Schroderuse sõnul tuleb kõige rohkem sõimamist ja ahistamist ette olukordades, kus kliendile ei tohi müüa näiteks vanusepiiranguga toodet. Müüjate seksuaalne ahistamine on samuti levinud nähtus.

Võib-olla esineb seda eriti baariõhtutel. Kui kassas on noored naised, võivad nad saada igasuguseid kommentaare ja päringuid. Kokku on lepitud, et kui tundub, et olukord läheb käest ära, siis antakse teada.

Paar korda olen pidanud neid inimesi küsitlema. See on vaibunud ja häiriv käitumine pole selles osas jätkunud, räägib Schroderus.

Mõnikord tuleb sagedaste häirete tõttu ka kliente kauplusest eemaldada. Võib öelda, et iga nädal tuleb kliente poest välja saata, ütleb Schroderus.

Seadus ei tunnista poodides ametlikku külastuskeeldu. Müüjal on siiski õigus valida oma kliente, st blokeerida kliendi sisenemine, kui see ei ole diskrimineeriv.

Küll aga ei saa kliendil kauplusesse ajutist sisenemist keelata, vaid iga juhtumit tuleb vastavalt seadusele käsitleda eraldi. Kui on põhjust kahtlustada, et klient ei oska käituda, saab tema sisenemist takistada. Näiteks võib varasem sobimatu käitumine olla mõjuv põhjus sisenemise keelamiseks.

Nymani sõnul ei paista paljud kliendid aru saavat, et müüjad töötavad toidupoes ega otsi kohtingut.

Nymani sõnul võivad innukamad kliendid otsida poe töötajaid sotsiaalmeediast ja läheneda sõnumitega, mille sisu on sageli sama: „Kindlasti kogesime midagi tähenduslikku, kui täna meie pilgud kassas kohtusid”.

See, et toidupoe kassapidaja naeratab, ei tähenda, et müüjal on kliendi suhtes tunded. Müüja töö on olla klientidega sõbralik. See ei tähenda midagi enamat, märgib Nyman.

Nyman ise sooviks rohkem toetust tööandja poolelt ja Soome ametiühingult.

Olen vahel mõelnud kampaania loosungitele, mis sellisele ahistamisele vastu astuksid. Üks võib olla, et „lihalett on seal” või et „see ei ole täisteenindusega kauplus”.