Ameerika ja Euroopa ametnike sõnul hävis või sai kahjustada Ukraina vastupealetungi kahe esimese nädala jooksul koguni 20 protsenti sõjaväljale saadetud relvadest. Hävingu hulka kuuluvad ka mõned võimsad Lääne lahingumasinad – tankid ja soomustransportöörid –, millega ukrainlased lootsid venelasi tagasi tõrjuda.

Ametnikud ütlesid, et kaotuste kohutav määr langes järgnevatel nädalatel umbes 10 protsendini, säilitades rohkem vägesid ja masinaid, mida on vaja ukrainlaste sõnul veel üheks suureks pealetungiks, vahendab New York Times.

Osa olukorra paranemist tuli sellest, et Ukraina muutis taktikat, keskendudes rohkem Vene vägede kurnamisele suurtükiväe ja kaugmaarakettidega, mitte vaenlase miiniväljadele ja tulele.

Kuid need head uudised varjavad sünget reaalsust. Kaotused on vähenenud ka seetõttu, et vasturünnak ise on aeglustunud – ja kohati isegi peatunud -, kuna Ukraina sõdurid võitlevad Venemaa tohutu kaitse vastu. Ja vaatamata kaotustele on ukrainlased seni läbinud kavandatud 100 kilomeetrist vaid 7, et jõuda lõunas mereni ja jagada Vene väed kaheks.

Üks Ukraina sõdur ütles sel nädalal antud intervjuus, et tema üksuse droon võttis üles kaadrid viiest Lääne soomusmasinast, mis jäid Velõka Novosilka linnast lõuna pool suurtükitule alla.

„Nad kõik põlesid,” ütles sõdur, kes nimetas end seersant Igor. „Kõik loodavad suurt läbimurret,” ütles ta, lisades palve, et kaugelt kritiseerijad mõistaksid aeglase ja püsiva edasimineku tähtsust.

Venemaal oli vastupealetungiks valmistumiseks mitu kuud ning rinne on täis miine, tankilõkse ja kindlustatud vägesid, samal ajal kui Venemaa luuredroonid ja ründehelikopterid lendavad pea kohal üha sagedamini.

Arvestades neid kindlustusi, pole ekspertide sõnul üllatav, et Ukraina kannab operatsiooni algfaasis suhteliselt suuri kaotusi.

Käesoleval nädalal tunnistas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et mõni nädal tagasi oli operatsioonides lühike paus, kuid süüdistas selles varustuse ja laskemoona puudust ning kutsus lääneliitlasi tarnetempot kiirendama.

Ameerika ametnikud tunnistasid seda pausi ja ütlesid, et ukrainlased on taas liikuma hakanud, kuid teadlikult, osavamalt miiniväljadel navigeerides ja inimohvrite riske silmas pidades. Nende sõnul võib Ameerika Ühendriikidest pärit kobarlahingumoona tulekuga tempo kiireneda.

„See ei ole nii kiire, kuid see pole katastroofiliselt graafikust maas,” ütles Briti kaitseminister Ben Wallace kolmapäeval. „Tehakse seda, mida teeks kõik teised, kui nad võitleksid läbi miiniväljade Venemaa liinide poole.”

Probleemid tõusevad fookusesse Ukraina lõunaosa talupõldudel, kus toimub suur osa vastupealetungist. Seal on ukrainlaste poolt kaua ihaldatud Bradley lahingumasinad iga päev tankitõrjemiinide otsa sõitnud, räägivad sõidukites võidelnud sõdurid.

Sõidukid, mis kaaluvad umbes 34 tonni, on mõeldud jalaväesõdurite vedamiseks läbi alade, mis on avatud suurtükitulele. Tagumine kaldtee avaneb, et sõdurid saaksid välja minna ja võidelda. Vastupealetungi kavandades pidid Bradleyd kandma sõdureid üle lagedate väljade, et jõuda Venemaa kaevikute ja punkriteni.

Bradleyd on osa oma tööst hästi teinud; nende paks soomus on pakkunud head kaitset enamikule sõduritele, kes on miiniplahvatused väheste vigastustega üle elanud.

„Su kõrvad kumisevad ja asjad sees lendavad ringi,” ütles üks sõdur, kes palus end tuvastada ainult eesnime ja auastme järgikui reamees Serhi. Ta elas eelmisel kuul Zaporižja oblastis asuvast Orihivi linnast lõuna pool võideldes sellise plahvatuse üle. Kuid paljudel juhtudel kahjustasid plahvatused sõidukeid tõsiselt, muutes need liikumatuks tükk maad enne, kui nad jõudsid Venemaa liinideni.

Sõjalised eksperdid on juba ammu öelnud, et vastupealetungi esimesed 20 kilomeetrit on kõige raskemad, kuna ründavad väed vajavad üldiselt kolm korda rohkem jõudu – olgu siis relvade, isikkoosseisu või mõlema osas – kui kaitseväed.

Ukraina kõrgeim sõjaväelane kindral Valeri Zalužnõi väljendas pettumust, et Ukraina sõdib ilma lääneriikide F-16 sõjalennukiteta, mille osas USA andis alles hiljuti nõusoleku Ukraina pilootidele väljaõppe andmiseks, kuid mida oodatakse alles mitme kuu pärast. See on jätnud Ukraina väed Vene helikopterite ja suurtükiväe ees haavatavaks.

Sõjaväeanalüütikud hoiatasid, et vastupealetungi kohta on veel liiga vara lõplikke järeldusi teha. „See ei tähenda, et see on määratud läbikukkumisele,” ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu kaitseekspert ja endine NATO peasekretäri abi Camille Grand.

Sellegipoolest lisas ta, et õhuülemvõimu ja õhutõrje puudumine, mida Lääne lennukid võiksid Ukraina rünnaku jaoks pakkuda, tähendab „et ohvrite määr on tõenäoliselt suurem kui teistes tavakonfliktides”.

Vastupealetungis hävitatud relvade ja soomusmasinate täpne arv on rangelt valvatud saladus ja USA ametnikud ei andnud värskeid numbreid, kuigi nad olid nõus avaldama kaotatud relvade protsendimäära. Kuid avalike andmete ja ametlike hinnangute kombinatsioon võib anda ülevaate hävingust, eriti vastupealetungi alguses.

Ukraina 47. mehhaniseeritud brigaad, üks kolmest Lääne poolt varustatud ja väljaõpetatud üksusest, mis saadeti lahingusse operatsiooni alguses, pidi USA lekkinud sõjaliste plaanide kohaselt vasturünnakuks veebruaris vastu võtma 99 Bradleyt – see on siiski kõige värskem avaldatud number.

Sõjalise analüüsi saidi Oryxi andmed, mis arvestavad ainult kaotusi, mida ta on visuaalselt kinnitanud, näitavad, et 28 neist Bradleydest on maha jäetud, kahjustatud või hävitatud, sealhulgas 15 Zaporižja oblasti külas 8. ja 9. juunil, kui 47. brigaadi rünnati kopteritega miiniväljal lõksus olles. 26. juunil teatati Mala Tokmatškas veel kuue Bradley hülgamisest või hävitamisest, kuid Oryxi analüütikute sõnul tekkisid need kaotused varem, kuigi pole täpselt teada, millal.

Arvestades, et 47. brigaad oli ainuke brigaad, mis algselt pidi Bradleysid vastu võtma, tähendab see, et peaaegu üks kolmandik algsetest sõidukitest on kadunud – kuigi kõik peale seitsme lasti õhku vaid ühel lahinguväljal.

„On võimalik, et Ukraina väed on sellisel tasemel kaotusi näinud,” ütles Briti julgeoleku luurefirma Janes analüütik Dylan Lee Lehrke, lisades, et „märkimisväärne” kaotatud relvade tase nagu Ukrainas on üldiselt sõdade tunnus.

Oryxi andmed näitavad, et terve juunikuu jooksul läks kaduma vaid 24 tanki, sealhulgas mõned Ukraina enda arsenalist, lisaks lääneliitlaste tarnitud tankidele.

Kümme neist olid Saksamaal toodetud Leopard tankid ja miinitõrjemasinad, näitavad andmed. Arvatavasti kaotati nad lahingus Ukraina 33. mehhaniseeritud brigaadi poolt, mis on üks kolmest vastupealetungi alguses välja saadetud üksusest ja mis pidi alates 28. veebruarist saama USA dokumentide järgi 32 Leopardi.

Oryxi andmed näitavad, et see tähendaks, et brigaad kaotas 30 protsenti talle antud Leopardidest – kõik peale kahe esimese võitlusnädala jooksul.

Ukraina võimude teatel on armee seni kõige sügavamale edenenud Donetski oblasti lõunapiirkondades, kuid mitte rohkem kui umbes 7 kilomeetri kaugusele endisest Velõka Novosilka rindejoonest. Aasovi mereni, mis on vastupealetungi esmane eesmärk, on selle ees veel 90 kilomeetrit, kuna see lõikaks läbi maasilla Krimmi, põhjustades kaost Venemaa niigi kehvale logistikale. Ukraina väed liiguvad edasi ka kahes Zaporižja oblastis asuvas piirkonnas.

Veelgi aeglasem on edenemine Zaporižja oblastis Orihivi lähedal, kus suurem osa Bradleysid ja Leoparde on saadetud vähese kattega lagedale alale. Seal on Ukraina armee edasi arenenud vaid umbes kilomeetri.