Elektrituru ebakindlus tundub hetkel olevat selja taha jäänud. Tähtajalisi lepinguid pakutakse praeguses etapis selgelt odavamalt kui aasta tagasi või aasta alguses. Odavaimad tähtajalised lepingud maksavad praegu veidi alla 10 sendi kilovatt-tunni eest.
Eilse neljapäeva, 6. juuli seisuga pakub sahkonhinta.fi hinnavõrdluse andmetel kõige odavamat tähtajalist lepingut Hehku Energia, mille 24-kuuline leping maksab 8,78 senti kilovatt-tund. Firma leping on aga nn hübriidleping, kus fikseeritud kuuhinnale lisandub 20 protsenti börsielektri kuu keskmisest hinnast. Lisaks lisandub energiatasule igakuine fikseeritud püsitasu.
Hetkel odavuselt teist lepingut pakkuv Imatran Seudun Sähkö pakub kolmekuulist lepingut, mida mõjutab ka kliendi tarbimine. Imatran Seudun Sähkö lepingus on energiatasu 8,95 senti kilovatt-tunni kohta.
Alles kolmandal kohal on leping, mis ei sisalda hinnapaindlikkust. Mikkeli Lumme Energia pakub 24-kuulist lepingut hinnaga 9,98 senti kilovatt-tund. Lisaks sisaldab leping fikseeritud kuutasu. Sama hinnaga on Helsingi linnale kuuluva energiafirma Helen pakutav 24-kuuline leping, kus hinda mõjutab tarbimise aeg.
Neljapäevase võrdluse põhjal pakub hetkel kõige kallimat elektrienergiat Kouvola KSS Energia, mille energiamakse aastapikkuses lepingus on 14,67 senti kilovatt-tunni eest.
Soome energiaameti direktor Antti Paananen ütleb, et elektrilepingute paindlikkuse eesmärk on suunata tarbimine kindlatele tundidele, mil elekter on odavaim. Elektri hind börsil on olenevalt kellaajast suuresti kõikuv.
Paananeni sõnul maandavad elektrimüüjad hinnakõikumiste riskid tarbijatele paindlike elementide ja bösihinnaga elektrilepingutega. Fikseeritud hinnaga lepingud on üldjuhul kallimad, kuna müüja arvestab hinnakõikumise riski lepinguhinna sisse. Teisalt muudab paindlikkus Paananeni hinnangul lepingud tarbija seisukohalt keerulisemaks.
Paindlikud lepingud kajastavad elektri hinna kõikumist. See on reaktsioon turuolukorrale. Paindlike elementide tulevik sõltub sellest, kas kliendid soovivad neid lepinguid sõlmida, märgib Paananen.
Veebilehe sahkonhinta.fi andmetel on soodsaimad saadaolevad lepingud börsihinnaga elektrilepingud. Börsielektri hind põhineb Nordic Nord Pooli elektribörsi noteeringutel, mis muutuvad tunnikaupa.
Pikemas perspektiivis peaks börsil kaubeldav elekter olema kõige odavam, sest riskimarginaale pole vaja maksta, märgib Paananen.
Heleni müügi- ja klienditeenindusdirektor Anu-Elina Hintsa ütleb, et umbes veerand Heleni tähtajalistest lepingutest on mingi paindlikkuse mehhanismiga. Hintsa sõnul on see selge märk sellest, et tarbija soovib ära kasutada võimalust ise oma elektriarve suurust optimeerida.
Hintsa loodab, et paindlikud elektrilepingud on tulnud, et jääda. Ta ütleb, et paindlikkusmehhanismid on tarbijatele heaks stiimuliks, et nihutada tarbimine soodsamatele aegadele. Hintsa toob välja, et inimesed on senisest enam huvi tundnud energia ja tarbimise vastu.
Optimeerimine aitab tasakaalustada kogu süsteemi. Usun, et tarbimise optimeerimine jääb pidevaks harjumuseks, lisab Hintsa.
Energiaameti statistika järgi moodustasid möödunud, 2022. aasta lõpus 13,7 protsenti elektrilepingutest börsi elektrilepingud. Eelmisel aastal olid pooled lepingutest veel tähtajalised.
Energiaamet kogub elektrilepingute liikide kohta statistikat kord aastas. Paananeni sõnul on börsielektri populaarsuse tõus jätkunud ka sel kevadel.
Ettevõtetelt on tulnud teateid ka sel kevadel, et kliendid sõlmivad börsihinnaga lepinguid. Kevadel on börsihinnad olnud väga madalad, mis võis soodustada börsihinnaga elektrilepinguid, märgib Paananen.
Hintsa sõnul on viimasel ajal toimunud muudatus uute elektrilepingute sõlmimises. Veel märtsis valis Hintsa sõnul börsielektri ligikaudu 70 protsenti klientidest, kuid praegu on börsielektri valijate osakaal langenud kolmandikuni.
Selge muutus uuele normaalsusele. Liigume tasakaalustatud terviku poole, märgib Hintsa. Umbes veerand Heleni elektrilepingutest on praegu börsihinnaga elektrilepingud.
Tähtajalised fikseeritud hinnaga lepingud järgivad praktiliselt elektrifutuuride turgu. Futuuridega kaubeldakse Nord Pooli elektribörsil.
Paananen ütleb, et järgmise talve elektrifutuuride hinnad on selgelt soodsamad kui eelmisel talvel. Tema sõnul maksab elekter praeguste futuurihindade põhjal tarbijale koos käibemaksuga umbes 10 senti kilovatt-tunni kohta.
Teisalt märgib Paananen, et elekter on siiski kallim kui enne energiakriisi algust. Elektrihinna tõus algas aastal 2021. Hinnatõus kiirenes jõudsalt 2022. aasta suvel.
Stabiliseerunud elektrituru olukord on Paananeni sõnul seletatav muu hulgas Olkiluoto 3 tuumajaama reaktori valmimise ja tuuleenergia võimsuse kasvuga. Ta toob välja, et tuuleenergia tootmine on väga sõltuv ilmast.
