Soomes 340 000 euro eest avariilise maja ostnud said hüvitiseks vaid 6000 eurot, pidid 200 000 peale maksma

Abielupaar ostis 2021. aasta veebruaris  Turu piirkonda eramu. 1975. aastal ehitatud kinnistu sai enne müüki üle vaadatud. Ostuhind oli 340 000 eurot.

Seisukorra kontrolli juures viibisid seisukorra kontrolör, müüjad, maakler ja ostja esindaja, kes on pikka aega olnud ehitusvaldkonnas ettevõtja. Esindaja on iseõppinud ehitaja, kes on ametilt kondiiter, vahendab Iltalehti.

Kontrollimisel niiskus- ja mikroobikahjustusi maja juures ei tuvastatud.

Pärast juunikuu vihmaveeleket selgus, et 2017. aastal on maja madalamas osas uuendatud hüdroisolatsioon ja aluskonstruktsioon valesti paigaldatud.

Abielupaar renoveeris maja suvel ja sügisel põhjalikult.

Aasta lõpupoole märkasid elanikud lõhna, mis viitas niiskusele ja mikroobikahjustustele. Uurimisel tuvastati eramu ulatuslikud niiskus- ja mikroobikahjustused. Ekspert soovitas hoone suurte remondikulude tõttu lammutada.

Paar andis maja müügitehingu Edela-Soome kohtusse ja nõudis kinnistu müügi tühistamist ning ostuhinna tagastamist. Lisaks nõudsid nad hüvitist kinnistul tehtud renoveerimistööde eest, kokku 105 713 euro eest.

Maja müüjad tunnistasid 6000 euro suuruseid kulutusi katuse madala osa nn vesikatuse renoveerimiseks, kuid eitasid ostjate nõudmisi muude kulude osas.

Müüjad leidsid, et müügiobjekt oli müügihetkel terves ja turvalises elamisseisundis. Nad seadsid kahtluse alla, miks haisuprobleemid ning niiskus- ja mikroobikahjustused ilmnesid alles 2022. aasta veebruaris, mitte ostjate poolt 2021. aasta kevadsuvel tehtud ulatuslike renoveerimistööde ja konstruktsioonide avamise käigus.

Veebruaris täheldatud niiskusprobleeme oleks müüjate hinnangul saanud vältida seisukorra kontrollimise aktis toodud soovitusi järgides.

Esitatud tõendite põhjal leidis kohus, et kahju majas on tekitatud pikema aja jooksul. Seega olid need müügitehingu toimumise ajal juba olemas.

Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et seisukorra kontrollimise akti kohaselt on suures osas maja esimesest korruselt riskiehitisteks liigitatud nn valesoklid, mille külgedelt ei tohiks vett sisse imbuda.

Aruandes esitati soovitatavad meetmed nagu maapinna kõrguse langetamine tagaaias ja pika tagakülje kõrgus sokli kõrguse suhtes.

Kohus nentis, et seisukorra ülevaatusel ostjaid esindanud ettevõtjat tuli hoone ülevaatamisel pidada võhikust oluliselt targemaks inimeseks. Esindajale olid teada maja riskikonstruktsioonid, selle paiknemine kallakul ja kaljuseina kõrval ning nende tähendus hoone võimalike niiskusprobleemide osas.

Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et ostjad olid enne tehingu tegemist saanud ka 2017. aastal koostatud seisukorra kontrollimise akti.

Aruandest selgusid maja riskistruktuurid, toonane aluspõranda mõõtmisel leitud niiskus, aluspõranda tehniline kasutusiga, soovitused meetmete võtmiseks ja üleskutse täiendavateks uuringuteks.

Kohus märkis, et ostjad teadsid, et hoone oli ostmise hetkel 46 aastat vana. Ostjatele laekunud info andis alust kahtlustada, et hoonel olid kahjustused ka alumisel korrusel, seintel ja ülemisel korrusel.

Kohtu hinnangul oli ostjatel kohustus hoone seisukorda tavapärasest põhjalikumalt uurida. 2021. aastal läbi viidud seisukorra ülevaatusel tehti konstruktsioonide pinnapealsetelt osadelt niiskusmõõtmised pisteliselt mitmes hoone punktis. Struktuure polnud aga selleks ajaks avatud.

Kohus leidis, et ostjad ei saanud tugineda müüjatelt saadud teabele ning 2021. ja 2017. aastal tehtud seisukorra kontrollidele, mille kohaselt olid konstruktsioonid heas korras.

Kohtu hinnangul oleksid ostjad pidanud enne ostu sooritamist ise kasutusele võtma abinõud vara seisukorra välja selgitamiseks või alternatiivselt nõuda müüjatelt piisavat selgitust vara seisukorra kohta.

Kuna nad seda ei teinud, leidis kohus, et ostjad on võtnud riski, et hoones on niiskus- ja mikroobiprobleemid, mida seisukorra kontrollimisel ei tuvastatud. Järelikult ei saa ostjad nõuda pärast müüki avastatud kahju kui kvaliteedivea hüvitamist.

Kohus jättis ostjate nõude teiste poolt rahuldamata, välja arvatud hoone madala osa vesikatuse remont. Kohus kohustas müüjaid maja vesikatuse puuduse eest tasuma ostjatele 6000 eurot.

Kohus kohustas ostjaid hüvitama müüjate kohtukulud 36 307 eurot koos intressidega. Maja ostjate enda kohtukulud olid 41 172 eurot. Maja vigade uurimine läks ostjatele maksma 15 774 eurot.

Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Kommentaarid
(Külastatud 5,828 korda, 1 külastust täna)