Helsingi lõunapoolseimas tipus Hernesaaris on suurtest kividest kujundatud rannajoone kõrval umbes saja meetri pikkune liivane, muhklik ja auklik parkla. Siin saab oma auto tasuta parkida merest kolme meetri kaugusel asuvas kauni vaatega kohas.
Mõni päev tagasi oli seal pargitud umbes viisteist matkaautot ja haagissuvilat vedavat autot. Paljude autode ja kaubikute armatuurlaudadel on nõud, käterätikud ja palju erinevaid nipsasju, vahendab Yle.
Kuuldu järgi toimib see Hernesaari parkla eelkõige just autopraamidelt tulnud või peagi sinna sõitvate puhkajate jaoks omamoodi mitteametliku terminalina, kus viibitakse mõnest tunnist paari päevani.
Telkimine seal muidugi lubatud pole, kuid igaüheõigused tagavad ööbimisõiguse. Turistid on ajakirjaniku suhtes pelglikud, sest matkaautosid, mis pargivad kämpingutest väljapoole, ei võeta igal pool sugugi alati rõõmuga vastu.
Enamus sinna pargitud autodest on tühjad ja lukus – inimesed on läinud linna peale. Parkla tagaosas on Hollandi pere. Eelmised kolm-neli nädalat nende pooleaastasest puhkusereisist on möödunud Soomest läbi sõites.
Perekond tuli Soome Norrast Nordkappist ja tegi teel peatusi, et kohtuda jõuluvanaga ning sõita süstaga Saimaal.
Helsingist leiti täiesti uus hobi: kettagolf. Neljaliikmeline pere ostis kohe varustuse ja plaanib hobiga jätkata teel lõunasse Läänemere äärt mööda. Praam Tallinnasse väljub pärastlõunal.
Nad on veetnud kaks ööd Helsingis, mõlemad Hernesaari parklas. Koht leiti Park4night nimelise rakenduse abil. Pere kiidab asukohta. See on otse mere ääres. Kesklinn on lähedal, tramm ka ja hommikust saab süüa päris heades kohvikutes.
Paradiisi päris tasuta ei saa. Pidu naabruses asuvas Löyly restoranis raputas matkaautot hilisõhtuni. Päeval purustatakse Hernesaari ehitusplatsil pidevalt kive ning Hernesaarenranta pikk sirge toimib kuuldavasti ka õhtuti mingisuguse kiirendusrajana.
Matkaauto ees on väike kuivatusrest, kus pesu ripub tuule käes kuivades – seda võiks tõlgendada telkimisena. Küsimise peale nendib pereema Barbera, et jah, nad teavad reegleid. Asi on läbi mõeldud ja põhjust on: kuivatusrest on peidus, ruumi on meetri jagu, tuul kuivatab riided kiiresti ja sellest pole kellelegi kahju.
Soomes võimaldavad igaüheõigused ööbida, st magada oma autos, matkaautos või auto taga haagises, tegelikult kõigis kohtades, kus on lubatud ka kõnealuse sõiduki parkimine.
Aga millal muutub ööbimine telkimiseks? Vastuse võib lihtsustatult kokku võtta nii: kui teed midagi muud peale ööbimise, siis oled telkimas. Näiteks võib ja sageli tõlgendatakse telkimisena päikesesirmi allarullimist, matkaauto tugijala langetamist, söegrilli, tooli või riidenagi sõiduki kõrvale panekut.
Erinevus ööbimise ja telkimise vahel on seega üsna selge ja SF-Caravani matkaautode assotsiatsiooni asepresidendi Martti Pulkki sõnul on see hästi teada ka turistide seas. Välismaal kehtivad samad reeglid, seega ei teki ka segadust.
Kiusatus reegleid rikkuda on aga üsna suur. Sest kui ruumi on, siis miks mitte kuivatada pesu tuule või päikese käes, võtta matkatool ja istuda maha raamatut lugema?
Parklast leiab lõpuks ka ühe haagissuvila, kus keegi kohal. Sellega sõidab Austria pensionär Wilhelm, kes just hommikul sõitis oma autoga Tallinna praamilt sellesse parklasse.
Abikaasa ja tütar läksid linna peale ja Wilhelm on otsustanud mere äärde jääda ja seal istuda. Ta selgitab, et on hokimängija ja Soomes on ta juba korduvalt käinud. Nii jäigi ta seekord autosse ja õue päikese kätte raamatut lugema – piknikutooli. Jah, see on matkatool.
Wilhelm räägib, et seltskond sõidab õhtul Rastila kämpingusse, kuid plaanib Helsingisse jääda vaid päevaks või paariks. Eesmärk on sõita läbi Soome paari nädalaga Nordkappi ja sealt veel paar nädalat läbi Norra tagasi koju Austriasse.
Lahti, Jämsä, Jyväskylä, Viitasaari, Kärsämäki, Oulu, Rovaniemi, Sodankylä, Ivalo, Inari, Karigasniemi, loetleb Wilhelm kämpingute alusel valitud peatuseid.
Wilhelmi tool on matkaauto taga. Üle 70-aastane mees loeb raamatut ja kavatseb järgmise kahe nädala jooksul kulutada Soomes arvestatava osa oma säästudest majutuse, gaasi, söögi, joogi ja muu peale.
Vestluse lõpus otsustab ajakirjanik isegi mitte küsida, kas ta teab, et tool ei tohi väljas olla. Las Wilhelm istub.
