Wagneri sõjalise grupeeringu juht Jevgeni Prigožin kohtus pärast mässu Moskvas salaja president Vladimir Putiniga, edastab Prantsuse väljaanne Libération viitega Lääne luure allikatele.

Väljaande andmetel kutsuti Prigožin Kremlisse 1. juulil. Wagneri juhiga vestlesid ka Vene rahvuskaardi ülem Viktor Zolotov ja välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin.

Märgitakse, et Prigožinile tagastati ka raha, mis temalt oli väidetavalt konfiskeeritud.

Pole teada, millest Prigožin ja Putin omavahel rääkisid, aga vihjatakse, et Prigožin pakkus Putinile mingit teenet, et oma „patud” lunastada. Prigožin oli väidetavalt jaanipäeva paiku liikunud vägedega Moskva peale, et seal sõjaväeline võim välja vahetada.

Kohtumine toimus teadaolevalt 1. juulil, nädal pärast mässu. Pärast seda kohtumist on Prigožin olnud Venemaal, kuigi ta pidi minema alguse jutu järgi pagulusse Valgevenesse.

Väited Putini ja Prigožini sensatsioonilisest näost näkku kohtumisest lähtuvad jahmatavast eraldiseisvast teooriast, mille kohaselt Wagneri bossile võidakse anda ülesanne kasutada oma relvajõudu Ukraina liidri Volodõmõr Zelenski mõrvamiseks – ja tema pea Kremlisse toomiseks.

Prigožin võib püüda sooritada „mingit suurt julmust Venemaa hüvanguks”, et klaarida oma suhted Putini režiimiga pärast tema relvastatud mässu, mille eesmärk oli kukutada kaitseminister Sergei Šoigu ja kaitseväe kindralstaabi ülem Valeri Gerasimov, ütles Moskva ajakirjanik, Nobeli preemia laureaat Dmitri Muratov.

„Ma arvan, et [Jevgeni Prigožin] ei pruugi [Putinilt] andestust paluda,” ütles YouTube’i saates Živoi Gvozd esinenud Muratov, kes juhib uuriva ajakirjanduse väljaannet Novaja Gazeta. „Kuid ta võib Venemaa heaks toime panna mõne suure julmuse.”

„Ta võib üritada korraldada [Volodõmõr] Zelenski mõrva ja tuua Ukraina presidendi pea Kremlisse,” märkis Muratov, „Ta peab tegema midagi, mis võtab ära selle, mida Putin nimetas „torkeks Venemaa selga”.

Wagneri poolt 24. juunil katkestatud relvastatud mässu järel võttis Putin kiiresti tagasi ähvardused esitada Prigožinile süüdistus riigireetmises ja ülestõusu juhtimises.

Kuid Wagneri liider ja umbes 8000 tema sõdurit pidid minema Valgevenesse Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka vahendatud vaherahu lepingu alusel. Selle asemel arvatakse, et Prigožin jäi Venemaale – ja tema Wagneri vägi jääb ilmselt puutumatuks.

Libérationi teatel osalesid Prigožiniga salajasel kohtumisel Vene rahvuskaardi ülem kindral Viktor Zolotov ja Venemaa välisluureagentuuri SVR juht Sergei Narõškin.

Putini pressiesindaja ütles eelmisel nädalal, et Kremlil ei olnud „ei võimet ega soovi” jälitada Prigožinit, kes sai omale Venemaa presidendi bankettide korraldamise ja toitlustuslepingud, enne propagandistlike „trollifarmide” ja isikliku eraarmee loomist.

NATO liider Jens Stoltenberg paljastas, et „jälgime tähelepanelikult, kus liiguvad Wagneri sõdurid ja ka seda, kus tema [Prigožin] liigub”. Tema sõnul ei olnud märki suurest liikumisest Valgevenesse.

„Ma ei lasku detailidesse, kuid oleme näinud ettevalmistusi suurte Wagneri sõdurite gruppide vastuvõtmiseks Valgevenes. Seni pole me näinud neid nii palju Valgevenesse liikumas,” märkis Stoltenberg. Ta lisas, et Prigožin oli „natuke ringi liikunud”, ütlemata kuhu.

Samal ajal eitas Lukašenka, kes vahendas paguluslepingut relvastatud mässu peatamiseks, et Prigožin on Valgevenes. „Ta on Peterburis. Ta ei viibi Valgevene territooriumil,” ütles ta.

Wagneri palgasõdurite laagrid on loodud, kuid need on täitmata ning Lukašenka peab peagi Putiniga Wagneri olukorra üle läbirääkimisi pidama.

„Sellist üksust ei tohiks kaotada, hoolimata kõigist peentest detailidest,” ütles Lukašenka, kes andis seejärel mõista, et Wagner on Venemaa regulaararmeest parem võitlusjõud.

„Soovin, et kogu armee võitleks sama hästi kui need poisid. Aga need on Venemaa Föderatsiooni ja president Putini probleemid,” märkis Lukašenka.

USA luurele tuginev Sõjauuringute instituut (ISW) märkis, et Venemaa julgeolekuteenistustel on „võime Prigožinit kinni pidada või tema liikumist Venemaal piirata”, kuid ilmselt ei teinud nad seda.

Tema „võime Venemaal vabalt tegutseda viitab sellele, et Prigožin on endiselt kaitstud teatud julgeolekugarantiidega ja/või et Kreml seab jätkuvalt prioriteediks tema maine õõnestamise Venemaal, mitte tema füüsilise või juriidilise hävitamise”.

„Putin ei saa teda lihtsalt kamandada, mis näitab ilmselgelt juhi nõrkust. Nad on rahaliselt ja sõjaliselt liiga läbi põimunud, et temast kohe lahti saada,” ütles Brüsselis asuva Venemaa Euroopa Aasia uuringute keskuse direktor Theresa Fallon väljaandele Wall Street Journal.