Vene välisminister Sergei Lavrov ütles, et Venemaa ja Soome suhetes endise normaalsuse juurde tagasiteed ei ole, isegi kui ühel hetkel hakkavad suhted praegusest seisust paranema.

Loomulikult, kui me räägime uuest suhete raamistikust, siis arvestame täielikult Soome muutunud staatusega. Pean silmas Soome liitumist NATO-ga ja NATO-ga allkirjastatud dokumenti, mis lubab ka NATO sõjalise infrastruktuuri paigutamist Soome territooriumile, ütles Lavrov.

Me ei saa seda ignoreerida ja tõenäoliselt ei naase tavapäraste suhete juurde, lisas Lavrov.

Lavrov vastas oma pressikonverentsil Yle küsimusele Soome ja Venemaa suhete kohta.

Hetkel blokeerib suhteid Venemaa agressioonisõda Ukrainas, kuid ootuspäraselt ei pidanud Lavrov sõda Soome suhtumise muutumise põhjuseks.

Suhted ei lagunenud lihtsalt niisama. Need lõhkus Soome valitsus, kes äkitselt hülgas heanaaberlikkuse ja vastastikku kasuliku koostöö pikad traditsioonid, süüdistas Lavrov.

Venemaa juhtkonna poolt korratud narratiivi kohaselt vallandas sõja Lääs, kes kasutab Ukrainat vaid vahelülina Venemaa vastu.

Samal toonil puudutas Lavrov ka Soome ja Venemaa saatkondade raskusi muu hulgas pangandussidemete vallas.

Venemaa on külmutanud Soome saatkondade kontod ja põhjendanud tegevust raskustega, mis Vene saatkondadel on Soomes.

Sel kuul tekkisid Soome peakonsulaadis Peterburis katkestused mobiiltelefonide ühenduses. Katkestused olid seotud just raskustega pangamaksete tegemisel.

Välisminister Lavrov ei kommenteerinud, kas probleemide lahendamist on arutatud.

„Me ei olnud meie riikide vaheliste suhete järsu halvenemise algatajad, näiteks diplomaatia vallas,” ütles Lavrov.

„Ausalt öeldes ei näe ma vajadust nii paljude diplomaatiliste kontaktide järele kui tavaajal – enne seda, kui Lääs meile Ukraina natsirežiimi kaudu sõja kuulutas,” ütles Lavrov.

Venemaa väidab, et Ukrainas on võimul natsirežiim, mis rõhub venekeelset elanikkonda, kuigi näiteks Ukraina president Volodõmõr Zelenski on juut, kelle emakeel on vene keel.

Vastates Vene väljaande Kommersant küsimusele koostöö kohta Arktika piirkonnas, kiitis Lavrov Arktika Nõukogu kui head mittepoliitilist koostöövormi. Lääs on ka selle ära rikkunud, kurtis Lavrov.

Arutelud on hakanud käima selle üle, et meresõiduohutuse tagamisel tuleks leida roll ka NATO-le, märkis Lavrov.

Lavrov ütles, et Kirdeväila laevaliikluse ohutuse tagab Venemaa. Lõviosa sellest asub meie territoriaalvetes ja meie vastutame selle ohutuse eest, lisas ta.

Lavrov ütles, et Arktika piirkonna jaoks pole selliseid küsimusi, mille lahendamine eeldaks sõjalise jõu näitamist.

Seejärel naasis ta uuesti NATO juurde.

Aga NATO isu kasvab. See sõi Soome ära ja üritab veenda Rootsit koraane mitte põletama, et see saaks võimalikult kiiresti Põhja-Atlandi alliansi liikmeks, ütles Venemaa välisminister.

„Need protsessid ei sisenda optimismi ja me vastame neile sõjatehniliste meetmetega,” hoiatas Lavrov.

Lavrov esitas pressikonverentsil idee, et ÜRO Julgeolekunõukogu tuleks laiendada, et Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid oleksid seal rohkem esindatud.

Lavrovi idee ei jõua praeguse vastasseisu tingimustes tõenäoliselt kuhugi ja ta on sellest kindlasti hästi teadlik.

Venemaa püüab oma välispoliitilises retoorikas apelleerida maailmale väljaspool „kollektiivset Läänt”.

Selles kasutatakse ära nn globaalse lõuna riikide rahulolematust lääneriikide liigse mõjuga maailmapoliitikas.

Lavrov viitas lääneriikidele mõistega „kuldne miljard”. Mõiste pärineb vandenõuteooriast, mille kohaselt globaalse eliidi salaselts töötab selle nimel, et koguda ülejäänud inimkonna arvelt rikkust miljardi rikkaima inimese jaoks.